Näidendi autorite kiituseks tuleb öelda, et ülekuulamis-protokollidesse on suhtutud hästi loovalt. Dokumente pole tuimalt dialoogiks tõlgitud, vaid nende põhjal on kirjutatud stseen, millest kumavad elu- ja kunstitõde. Nii on Tarmo ja Möldre kolleegi Endel Pärna ülekuulamisstseen näitemängus olulisel kohal just sellepärast, et stseenis on dramatismi ja arengut. Rääkimata sellest, et sel stseenil on selge roll näitemängu kui terviku kulgemises.

Näitemängust paistab läbi kirjutajate kriitiline meel ja seisukoht. Välja on joonistatud stseenide rida, milles Mari Möldre käib oma naljade pärast aru andmas Pätsi vabariigis, Eestimaa kindralkomissariaadis ja Eesti NSV-s. Nõnda joonistub välja, kuidas suhtusid võimud nähtusesse nimega huumor.

Õieti ongi Möldre ja Tarmo vangistamise lugu kaugelt tähendusrikkam kui vaid järjekordne lugu meie kultuuriloost. Ühel pool on kiindunud ja teineteist toetav abielupaar, teisel võim, kel on ajada sootuks oma asi. Suur konflikt saabub ühel hetkel paratamatult.

Lavakavas veel pole

Aga muidugi on näidendis kohal ajaloolised karakterid, teatri-inimesed, kes hakkasid kutselise teatri algusaastatel innukalt ajama oma kunstiasja.

Mari Möldre on dialoogides kirjas nõtke ja hakkajana. Ruut Tarmo kerkib lehekülgedelt silma ette soliidse ja vaimukana. Näitemängu läbivas sõrmuseloos paljastub Tarmo hajameelne külg. Vahest oleks pidanud tükis veel enam välja arendama Ruut Tarmole omistatud arenenud õiglustunnet ja otsekohesust. Just need omadused lükkasid ju Tarmo Nõukogude võimuga vaidlema (mida ei seedi tegelikult ükski võim).

Lisaks vahistamispaberitele läksid näitemängus tänuväärsel moel kasutusse lõigud Mari Möldre mälestusteraamatust. Et kahe kuulsa näitleja lugu paistaks välja täies ilus.

Draamateatris peetud lugemisel luges Möldre rolli Anu Lamp ja Tarmo rolli Elmo Nüganen. Lugemine läks ladusalt ja asjalikult. Sai tõestatud, et tudengid on loonud väärt draamamaterjali. Nüüd on vaja näidend lavale saada.

Draamateatri dramaturgi Ene Paaveri sõnul „Mari ja Ruut” tulevate tükkide kavas veel ei ole. „Lugemise lavastaja Merle Karusoo veel tegeleb näitemänguga,” ütles ta. Näidendi „Mari ja Ruut” lugemine on väärt ettevõtmine teatri juubeliaastal – on ju mõlemad peategelased tähtsad hinged Draamateatri minevikust.