Kuidas Vilde joonealuse lugejatele mahtrat tegi
Autor ise on suurima heameelega andnud legendaarse teose algataja au selle kandi rahvale. 1901. aastal ajalehe Teataja toimetuses töötades sai ta inimestelt Mahtra sündmuste kohta vihjeid, mälestusi, materjale. Rahvas nägi kirjanikus potentsiaali ajaloolise teose kirjapanijana ja see oli 37-aastasele kirjamehele suur vastutus.
1902. aastal oli õhus tunda juba pinget ja revolutsioonimeelsust. Vilde adus, et palju kannatanud rahvas januneb ajalooliste kangelaslike sündmuste ja tegude järele. See tunne oli õige, sest 1902. aasta jaanuaris Teataja joonealusena ilmuma hakanud “Mahtra sõda” sai kiiresti rahva piibliks. Ei leidunud inimest, kes “Mahtra sõda” poleks lugenud.
Varajastel hommikutundidel seisti toimetuse ukse ees uute osade järjekorras. Maakohtades joosti lehenumbritele lausa tormi. Teose menu oli mitu korda suurem kui esmatrüki tiraazŠ (5000 eksemplari) Teatajas. Vahel võis üht lehenumbrit lugeda lausa terve küla.
Romaan nelja kuuga
Teose ettevalmistusperiood oli selle mahukust ja väärikust silmas pidades hämmastavalt lühike. Aeg piitsutas kogu aeg takka. Nii kubermanguarhiivis töötades kui ka Juurus ja Mahtras materjale kogumas käies. 1901. aasta lõpus jäi loetud materjali seedimise ja oma mõtteis süzŠee loomise jaoks vähe aega. Ajaloolisi fakte, tõetruid kirjeldusi ja dialooge täis tuubitud romaan valmis kirjanikul öötööna nelja kuuga. Päeval oli Vilde hõivatud ajalehe toimetaja palgatööga.
“Mahtra sõja” tohutu menu rahva seas innustas Vildet ilukirjandusliku ajaloolasena jätkama.
Ta oli Mahtra sõja arhiivimaterjale uurides kokku puutunud ka dokumentidega, kus oli kirjas Anija meeste karistamine Tallinnas ja suur müstiline rahvasterändamine tõotatud maale Krimmi 1860-ndatel.
Niisamuti nagu rahvas utsitas Vildet “Mahtra sõda” kirjutama, tuli ka kahe teise ajaloolise romaani kirjutamiseks algtõuge just rahvalt. See näitas kirjaniku tihedat läbikäimist lihtsate inimestega ja on suurepärane tõestus, et Vilde kirjutas alati oma rahvale.
Vilde tohutu pärandus on üle 1400 lehekülje rahva mälestustel ja arhiivimaterjalidel põhinevat ajaloolist mälu. Ajaloolase Juhan Kahki sõnade järgi oleme kõik Eesti talurahva ajaloo mõistmises Eduard Vilde õpilased ja võime ainult rõõmu tunda, et meile nii hea õpetaja sattus!
