Siiski võib öelda, et raamat on Kukumäe isikust ja iseloomust tegelikult korralikult läbi imbunud. Tekst jookseb hästi, on julge ja nauditav. Kukumägi ei paista midagi kahetsevat, ta on enda üle uhke, ta on edev.

Minult on juba mitu korda kü­situd, kas see oli väga kurb raamat – kõik joomingud ja elus tehtud vead, muudkui uuesti tsüklisse vajumine ja isata kasvanud lapsed. Aga teate, ei olnud. Tundub, et Kukumägi on oma elufilosoofia paika saanud ning elab omamoodi harmoonias. Mistõttu on tal ka minevikku vaadata suuremalt jaolt lõbus.

Evelin Kivimaa

Arvo Kukumägi. Alasti elu

Menu