Kuldnõela neli nominenti valgusvihus
Eesti kaalukaimale moeauhinnale Kuldnõel pretendeerivad taas neli moeloojat, kes on paistnud silma möödunud aasta loominguga. Kuldnõela žüriil koosseisus Signe Kivi (esimees), Jüri Siim (EKA moeosakond), Kristina Herodes (Tallinna Kaubamaja), Olga Makina (fotograaf) ja Anu Merila (Marie Claire) ei olnud lihtne valida vaid nelja parimat, sest 2008. aasta oli moepildis tavatult rikkalik. Neid nelja moeloojat võiks ühendada julgus seista oma ideaalide eest ning väljakujunenud ja isikupärane ilutunnetus.
Liisi Eesmaa
—1— Minu arvates on moelooja missioon olla nüüdisajaga aktiivses dialoogis ning pakkuda rõivaäris uusi lahedusi. Moelooja roll võiks olla midagi enamat kui lihtsalt ilusate riiete tegemine – koos riietega müün ma kliendile ka oma kontseptsiooni ja terve filosoofia. Moelooja annab tänasele päevale ja tema inimesele ainulaadselt äratuntava näo. Riided on märkide ja sõnumite kogumid, kus hea disainer paneb kõlama õiged sõnumid.
—2— Eesti moeelu lööb enamasti lõkkele paar korda aastas suurematel moeüritustel. Kuigi on ka erandeid (autorietendusi ja lahedaid alternatiivseid üritusi), ei ole aasta läbi kestvat aktiivset moeelu. Praegu tundub see ka mõistlik, muidu oleks nagu pidu katku ajal.
Ootan üle kõige seda, et Eesti moedisain leiaks rahvusvaheliselt tugeva kõlapinna. Et tekiksid võimalused teha koostööd mainekate tootemarkidega, uued koostööprojektid jne. Kuid tundub, et Eesti moedisaineritel ja -firmadel puudub plaan, kuidas rahvusvaheliselt läbi lüüa ja tunnustatud saada.
—3— Oma loomingut vahendan ise: liisi.eesmaa@gmail.com
Liivia Leškin
—1— Igal loojal on loomulikult oma asi ajada, kuid ma usun, et meil on ka ühine missioon: julgustada ja inspireerida inimesi oma isikupära rõivaste abil avama ja eksponeerima.
—2— Eesti moeelus on alanud tegus ja palju uut tõotav periood. Majanduslangus mõjutab meie ala kindlasti ülitugevalt, kuid tõenäoliselt lõpptulemusena ka mobiliseerivalt-intrigeerivalt. Väikese Eesti väikesearvulises tegusate moekunstnike peres on head kollegiaalsed suhted ja kõrged professionaalsed nõudmised. Pole mingit kahtlust, et Eesti disainiseltskonnal, sealhulgas moeinimestel, on piisavalt potentsiaali, et saada meie riiki ja kultuuri rahvusvaheliselt esindavaks jõuks. Kiiremas korras tuleb riigi toel ja abil ühiste jõududega rajada keskus, kus on info, töötoad, galeriid, kauplused jne. Alustama peaks ühest väga suurest ümarlauast, mille ümber on inimesed, kes on väsinud nurgas nikerdamisest.
—3— Minu disainitud peakatted on müügil Katariina Gildi kübarakojas (Vene 12). Ühendust on võimalik saada telefonil 646 1219 või 507 8247. Vaata ka: www.liivia.ee
Tiina Talumees
—1— Sageli mõjub mood kui antidepressant: ta rõõmustab, tervendab, teeb inimese elu lihtsate vahenditega ilusamaks. Seni kui suudan teistele rõõmu valmistada, tunnen end kindlasti rahuloleva ja õnnelikuna.
—2— Eesti on väga väike, aga andekaid disainereid on palju ja eestlased armastavad moodi. Sageli ei mõistetagi kõrgmoe kunstilist väärtust või tõsidust ning see täidab pigem meelelahutuslikku eesmärki. Kui arhitektuuri või skulptuuri söandab kritiseerida vaid asjatundja, siis moest teab ju pea igaüks kõike. Samuti võrreldakse meie disaini üksikeksemplaride hinda moetootjate kaubaga, millel on igale lapselegi tuntud brändimärk peal. Peetakse ilmselgeks, et Eesti disain peaks olema odavam kui kuulus välismaa riiulikaup. Kõrgtasemel rõivadisain, mis moepealinnades on vaid väljavalitute privileeg, on Eesti mastaapide tõttu igale vaatajale-uudistajale kättesaadav ja see ongi meie moeelu eripära. Ühe kandi pealt kindlasti hindamatu eelis, teisalt aga kurb tõsiasi.
—3— Minu looming ripub Tiina Talumehe moestuudios (Vana-Viru 6) ja aega saab reserveerida tel 644 4349.
Aldo Järvsoo
—1— Missioon on mul tekkinud eesti rahvakultuuri pärandit enda loomingusse põimides. See on ka kunsti üks eesmärke – hoida kultuuri elavana, muutuva rahvuslikkusega dialoogi astudes.
Loomulikult on oluline oma tööd mõtestada. See mõte võiks olla: teha oma tööd võimalikult hästi.
—2— Eesti moeareen on väike, aga aus. Üksikud entusiastid, kes proovivad kõige kiuste ikkagi sõusid korraldada, on jäämäe nähtav tipp. Meil ei ole oma ravimi-, auto- ega mobiilitootjat, aga meil on eestimaisel disainil põhinevad tasemel rõivatootjad (Baltika, Sangar, Bastion, Klementi jt). Miinuseks on eestlaste endi kompleksid – välismaa inimesed on targemad ja riided uhkemad. Tundub, et tänu meie rabedale disainikultuurile ei oska eestlased originaalloomingut väärtustada.
Suurim unistus on, et Tallinn saaks tulevikus stiilse ja avara parimat Eesti moodi pakkuva galerii-poe.
—3— Minu viimane kollektsioon „Virve” on müügil Kunstihoone all asuvas NuNordikus. Kontakti on võimalik saada: aldojarvsoo@gmail.com
