KULTUURIBIIT | Kunstnik August Künnapu playlist
August Künnapu kirjeldab oma kultuuribiite:
Kuulan palju muusikat ateljees maalimise taustaks. Klassikaliste motiivide (näiteks “Püha õhtusöömaaeg”) maalimisel töötab hästi klassikaline muusika, art deco stiilis tantsupeo maalimisel kuulasin rohkelt 1920ndate tantsumuusikat, vahel on vaja enda käima saamiseks kuulata underground discot, teinekord jälle meditatiivset muusikat. Sageli kuulan kitarrimuusikat.
Käesolev nimistu on väike valik muusikast 1960ndatest tänaseni, mis mõjub minu jaoks värskena praegusel hetkel ja toimib hästi ka stuudios töötades. Siin on lapsepõlve lemmikuid (The Doors – isa 1988. aastal Ameerikast ostetud kassett mängib tänaseni nagu kulda; Leonard Cohen – siinse varajase loo asemel kuulasin küll ohtralt 80ndate albumit “I’m Your Man”). Keskkooliaegseid sümpaatiaid esindavad indiegrupid Tindersticks ja the Pastels.
Ülikooli ajal avastasin diskomuusika eelkäija Philadelphia souli (karismaatilised lauljad Billy Paul, Lou Rawls). Siin on postpunk bändi Siouxsie and the Bansheesi võrratu cover Iggy Popi loost “The Passenger” ja Zimbabwe grupi Bhundu Boysi isikupärane versioon Johnny Cashi loost “Ring of Fire”. Kameruni muusiku Manu Dibango plaat sai esimesena pandud plaadimängijasse lapsepõlves. Uue laine bändidest on lood Blondie ja Talking Headsi debüütalbumitelt. Pikemat aega on korda läinud mitmekülgse norra muusiku Erlend Oye tegemised, siin on lugu tema bändilt The Whitest Boy Alive.
Viimasel ajal on kõrva jäänud kanada indiemees Mac DeMarco ja isepäine jaapani lugudekirjutaja ning saksofonist Yasuaki Shimizu.
Kahte muusikut siinsest valikust olen portreteerinud – väga õrna, kuid tugevat folklauljatari Vashti Bunyanit (kes on andnud Tallinn Music Weekil ka suurepärase kontserdi) ja Tindersticksi väga eripärase häälega lauljat Stuart Staplesit.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuulan valdavalt meloodilist, harmoonilist, vokaalset ja isikupärast muusikat.
