KULTUURIBIIT | "Saja loo" helilooja Erki Pärnoja playlist


KULTUURIBIIT | "Saja loo" helilooja Erki Pärnoja playlist
Erki Pärnoja

Seekord jagab oma playlisti helilooja ja muusik Erki Pärnoja, kelle kirjutatud on Jazzkaare avakontserdi "Saja lugu" muusika.

Ühtlasi osaleb ta kontsertendusel muusikuna. Sel pühapäeval saavad huvilised Telliskivi Loomelinnaku Punases majas kuulata aga Erki mõtteid muusika loomisest. Jazzkaare raames musitseerib ta veel ühes lauljatar Anna Põldveega.

Erki Pärnoja valitud lugudest:

1. In the Midst - Sir Was

Sir Was tuli minu ellu ootamatult ja kuidagi kummaliselt läbi erinevate tuttavate. Kunagi õppisin Rootsis ja üheks põhjuseks, miks just sinna tahtsin kolida, oli üks väga inspireeriv altsaksofonist nimega Joel Wästberg. Temaga sattusime kokku ühte ansamblisse Tallinnas toimuva projekti Crossing Borders ajal. Praegu on see sama saksofonist minu heade rootsi sõprade sõber, oleme kuidagi samasse sõprade võrgustikku sattunud. Mõni aasta tagasi soojendasime draakonitega Viinis Jose Gonzalese bändi Junip ja üllatuseks avastasin nende soundchecki vaadates, et Joel mängib Jose bändis klahvpille, plokkfööti, congasid ja laulab. Nii sai ühendus taasloodud. Samal aastal alustasin ka oma sooloprojektiga ning üks esinemine viis mind Ljubljanasse, kus andsin intervjuu ühele ameerika ajakirjanikule, kelle blogide ja artiklitega erinevates ägedates väljaannetes olin juba varasemalt tuttav. Peale Ljubljanat hoidsin tema artiklitel eriliselt silma peal, sest ta käib Euroopas ringi ja kirjutab uutest põnevatest bändidest. Niisiis leidsingi tema artikli: 10 happening scandi bands that you MUST know! Esimene seal nimistus oli artist, kellest ma polnud veel kuulnud - Sir Was. Pressipilt tundus kahtlaselt tuttav. Zoomisin sisse ja guugeldasin Sir Was'i tausta ja leidsin oma vana sõbra täiesti uues muusikalises kuues. Lühikokkuvõte, see on lihtsalt ülimalt groovy lugu.

2. Anna von Hauswolff - The mysterious vanishing of Electra

Anna, samuti hea sõber Rootsist, on mind väga palju muusikaliselt mõjutanud. Ma arvan, et avastasin doom'i enda jaoks läbi tema muusika. Ta liikus sujuvalt singer-songwriterist organistiks ja hakkas kaevama plaat plaadi haaval mingeid sügavaid ürgseid helisid ja mõtteid. Mulle meeldib, et tema muusika kuulamine tekitab mingit hirmutunnet, ei teagi, mille ees. Ja miski paneb mind selle tunde järele igatsema. Tegelen alles enda jaoks selle sõnastamisega, seni lihtsalt kuulan, võtan vastu ja naudin, mida tajun ja kuulen. Hoian end tema asjadega koguaeg kursis ja saadame teineteisele tervisi läbi kahe sõbra (Ulrik Ording ja Filip Leyman), kes mängivad nii minu kui tema bändis. "The mysterious vanishing of Electra" on singel tema vastilmunud plaadilt. Mulle meeldib väga selle loo dünaamika ja arenemine. Põnev on ka see, kuidas uus plaat jälle doom'ist kuskile exotica, 70ndate gruuvide ja westerni poole on hakanud liikuma.

3. Grizzly Bear - Yet Again

4. Nick Cave and The Bad Seeds - Jubilee Street

Viis aastat tagasi ei teadnud ma Nick Cave'ist veel midagi peale tema nime ja selle, et ta teeb muusikat. Sel ajal olime draakonitega Slovakkias ühel festivalil ja nägin line-up'is, et esineme vahetult enne Bad Seed'si samal laval. Peale oma esinemist jäin lava küljele, eesriide taha, et nende kontserti vaadata. Bänd alustas ilma lauljata. Mäletan seda tunnet, et neid muusikuid vaadates tekkis mingi eriti kummaline aukartus, sest nende nägudest võis lugeda, et mehed tegelevad millegi väga tõsisega. Seal mingit nalja ei olnud. Muusikud näisid pigem nagu mingid posijad või šamaanid, kes tegelesid tõsiselt sellega, et mingi erilise jõuga kontakti astuda. Ja siis tuli lavale Nick Cave ise, kes tundus olevat mingist teisest ajast. Kindlasti oli ta teisest filmist, kui kõik teised inimesed, kes olid publikus või lava taga. Ebamaine kogemus. Sel ajal ei hakanud ma veel tema muusikat kuulama. See on tulnud minuni nüüd uuesti, teise lainega. Ja läbi selle konkreetse loo.

5. Thus:Owls - I weed The Garden

Taas on tegemist artistiga, kellega olen läbi sõprade seotud. Mõned korrad on õnnestunud isegi koos musitseerida. Kunagi Rootsis ja siis hiljem ühel salvestusel oma Rootsi-Taani-Eesti bändiga MaiNekk. Väga naudin seisundit ja ajatust, mida see muusika esile kutsub. Erika Angelli helikeel on olnud mulle suureks mõjutajaks.

6. Loney Dear - Hulls

Loe veel

Ilmselt ei tule üllatusena, et tegemist on Rootsi artistiga. Loney Dear on liikunud akustiliste kõlade poolt järjest elektroonilisemaks, sünteesitumaks, kandes koguaeg endaga midagi üliorgaanilist, loomulikku ja peaaegu klassikalise kõlaga meloodilisust.

7. Kira Skov & Maria Faust - Song for Maria

Minu lemmikalbum 2017. aastast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare