"Aasta lõpuni resideerub igas Tallinna linnaosas üks muusik, kes jälgib inimesi, teeb seal oma loomingut, korraldab workshope ning annab ka ühe tasuta kontserdi," rääkis Tallinn 2011 kommunikatsioonijuht Andrei Maimets. "Periood, mille vältel muusik linnaosas elab, on kuu aega, eesmärk pole talente koju tuua, vaid siin on eeskuju võetud Euroopas levinud resideeruva kunstniku traditsioonist," ütles Maimets. Eesti Heliloojate Liidu esindaja ning resideeruvate muusikute programmi üks korraldaja Maria Mölder ütles EPL Online-le, et päris huupi muusikuid eri linnaosadesse pandud ei ole. "Muusikuil on selle linnaosaga varasem kokkupuude olemas, nad on kas seal varem elanud või elavad seal praegu. Kõik muusikud annavad oma kuu raames ühe suure autorikontserdi, kohtuvad linnaelanikega ja võimalik, et tuleb ka väiksemaid ja lõbusamaid kontserte. Praegu on paigas ainult autorikontsertide kuupäevad, väiksemad üritused selguvad aasta jooksul," selgitas Mölder. "Tallinnas on kaheksa linnaosa, meie resideeruvate heliloojate projekt kestab jaanuarist maini ja siis septembrist novembrini, suvekuudel teeme väikese pausi," ütles Mölder.
Esimeseks resideeruvaks heliloojaks on Mirjam Tally, kes annab autorikontserdi kolmapäeval, 12. jaanuaril kell 19 Pirita kloostris. Helilooja teoseid esitavad ansambel Resonabilis ja akordionist Sirje Mõttus, luulet loeb Indrek Hirv. Mirjam Tally on loonud rohkesti kammer- ja elektroonilist muusikat, viimasel ajal on eriti esile tõusnud tema orkestrilooming. Täna elab kunagi Pirita tänavaid tallanud Mirjam Tally Gotlandil ning kuulub sama palju Rootsi kui Eesti muusikaellu. Reedel, 14. jaanuaril kohtub Mirjam Tally õpilastega Pirita Majandusgümnaasiumis.
Järgmised resideeruvad heliloojad on Tatjana Kozlova Põhja-Tallinnas (veebruaris), Märt-Matis Lill Mustamäel (märtsis), Piret Rips-Laul Kristiines (aprillis), Tauno Aints Haaberstis (mais), Erkki-Sven Tüür Kesklinnas (septembris), Urmas Sisask Lasnamäel (oktoobris) ja Tõnu Kõrvits (novembris).
Kultuuripealinna suuremaks sündmuseks jaanuaris on ka KGB muuseumi avamine Viru hotellis, kinnitas Maimets. "Muuseum hõlmab tervet korrust ja seal on saavutatud suurepärane ajastuhõng," rääkis ta. "Tähelepanu on pööratud ka väiksematele detailidele, põneva esemena võib näiteks esile tuua värvipritsiva daamide rahakoti, mida kasutati hotelli töötajate testimiseks. Töötajatel oli keelatud turistide asju avada ja uurida, testrahakott pritsis uudishimuliku hotellitöötaja värviga üle," selgitas Maimets. KGB muuseumit saavad linnaelanikud tasuta külastada 13. jaanuaril kell 11-17. Muuseum asub Sokos Hotell Viru 23. korrusel. Muuseumi pääseb ainult 25 inimest korraga elavas järjekorras hotelli fuajee kaudu. Muuseumisse pääs ainult koos giidiga.
13. jaanuaril on tasuta ka pooletunnised teemaekskursioonid bussiga, mis algavad ja lõppevad Viru hotelli ees. Reisijate käsutuses on nõukogudeaegne buss ja neljas keeles teenindav giid. Väljumised iga poole tunni järel alates kl 11.00. Marsruut: Viru Väljak (Stalini väljak, Keskväljak) – Narva mnt (Adolf Hitleri tänav) – Pronksi tänavat pidi üle Gonsiori (Lomonossovi) tänava – Liivalaia (V. Kingissepa) – Lauteri (Imanta ) – Islandi väljak (Lenini puiestee) – Estonia pst – G. Otsa – Pärnu mnt – Viru väljak.
Praegu on alanud ka Valgusfestival, mille raames kogutakse jõulukuuski. Need saab Tallinnas viia Admiraliteedi basseini juurde, Mustamäe elanikud saavad k
uni 15. jaanuarini oma jõulukuused viia otse aadressil Ed.Vilde tee 120 asuvale staadionile. 11. jaanuarini on korteriühitsutel võimalus oma ühistu kuused kokku koguda ja tellida
tasuta äravedu Mustamäe linnaosavalitsusest telefonil 645 75 00.
15. jaanuaril toimub kuuskede põletamine ja tudengite tuleskulptuurid Mustamäel.
Tuleskulptuuride meistrid saabuvad Lõuna-Koreast, Šveitsist, Norrast, Soomest, Rootsist, Prantsusmaalt, Mehhikost, USAst, Venemaalt, Leedust ja Lätist. Osalevad ka Eesti võistkonnad.Tuleskulptuuride eelvoor toimub 16. jaanuaril kell 18 Admiraliteedi basseini juures. Skulptuuride valmimist saavad huvilised jälgida terve päeva jooksul. Päeva jooksul on avatud indiaani vigvam ja jurta. Tulelegende jutustavad ja tulerituaale tutvustavad Robert Oetjen, Aivar Täpsi, Anne Maasik, Jaak Johanson ja Nadja Ljašenko (Koola – Saami). Sõita saab koerarakendiga, meisterdada tulemandalat ja vaadata filmiprogrammi.
Tuleskulptuuride MM-i finaal toimub 22. jaanuaril Schnelli tiigi ääres. Päeva jooksul saavad eelregistreerunud proovida sütel kõndimist, õhtul musitseerib Tiit Kikas. Kõik valgusfestivali üritused on tasuta.
28. jaanuaril algab XXII Barokkmuusika festival. Selle avakontsert „Püha linn, Jeruusalemm“ toimub 28. jaanuaril kell 19 Estonia kontserdisaalis. Muusikaline kummardus pühale linnale toob kuulajateni seitsme helilooja samaainelised teosed. Avakontserdil esinevad segakoor Latvija (Läti) ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent on Andres Mustonen.
Iisraeli päritolu solist Pavel Vernikov on Euroopa üks hinnatumaid viiuldajaid, kes mängib pillil, milletaolise kõla kuuleb Eestis harva – Guarnieri “Baron Knopf”, 1743.
Festivali väliskülalised on veel barokkansambel La Fenice Prantsusmaalt, mainekas vokaalansambel Die Singphoniker Saksamaalt, Natalia Gutman (tšello, Venemaa), Joel Frederiksen (bass ja lauto, Saksamaa) jpt. Lõppakordiks on pidulik galakontsert „Bach ja pojad“ koos Tallinna Filharmoonikute ja rohkete solistidega meilt ja mujalt.
Jaanuari lõpus, 27.-30. jaanuaril on Tallinnas filmifestival DocPoint Tallinn, mille raames näidatakse Kumu auditooriumis ja kinos Sõprus 28 dokumentaalfilmi. Festivali DocPoint Tallinn programm on sotsiaalse alatooniga, kavas on hulk muusikafilme ("Lemmy", "Cubaton"), poliitilise võitluse hitt Iraanist "Roheline laine", Tshehhi rezhissööri Helena Trestikova mini-retrospektiiv ("Marcela", Rene", Katka"), Leipzigi festivali võitja "Vodka Factory" ja paljud paljud teised. Filmidega kaasa on oodata ka mitmeid autoreid, kes avavad publikule tausta ja vastavad küsimustele.
Kumu kunstimuuseumis avatakse 20. jaanuaril Tallinna XV Graafikatriennaal "Armastuse, mitte raha pärast", mis kestab 8. maini. Pealkiri viitab temaatikale, mis hõlmab tervet rida erinevaid mõisteid, sealhulgas selliseid kui sõltuvus, iha, pühendumus, kohustus, perekond, armastus, kirg, esemestamine, romantika, religioon, poliitiline seotus, seks. Projekt püüab kajastada kaasaegses kunstis valitsevat hetkeseisu üleilmse finantskriisi ajastul ning selles kontekstis kunsti loomise, eksponeerimise ja retseptsiooniga seonduvaid probleeme.
Näitusest võtab osa kuraatorite kutsutud 46 kunstnikku, kellega liitub tiheda rahvusvahelise konkursi läbinud 63 kunstnikku. Triennaali põhiväljapaneku ühe osana näeme ka eelmise triennaali grand prix’ võitja, Kolumbia kunstniku Óscar Muñoze tööde väljapanekut.
Traditsiooniliselt pöörab triennaal tähelepanu Baltimaade kunstile, säilitades oma Leedu, Läti ja Eesti kunstnikkonna osaluse kaudu triennaali algset identiteeti. Näitus on avatud kaasaegse kunsti kõige uuematele suundumustele, kaasab videot, performance’it, fotot ja erinevaid trükimeediume. Juba praegu võib Kumus näha 2. jaanuaril avatud triennaali satelliitnäitust "Mapping", mis jääb avatuks 17. aprillini.
