Ootan, et suurepärased disainilahendused, uudsed disaintooted ja disainerid ise oma igapäevase tegevusega tõestavad disaini olulist rolli tänapäeva sõlmküsimuste lahendamisel nii majanduses, kultuuris kui ka ühiskonnas tervikuna.

Ma ei pea normaalseks, et hea hariduse ja nii mitmekülgsete oskustega spetsialistid peavad leidma alternatiivtegevusi, et ennast ära elatada, samal ajal kui on olemas tööstus ja teenuse sektor, või teenindavad progressiivse mõtlemisega ettevõtjaid, kes usuvad disainikeskseid tulevikustsenaariume.

Tiina Sarapu
klaasikunstnik

Ootan, et Anne Ruussaare värske raamat klaasivabrikandist Lorupist jõuaks võimalikult paljude lugejateni, et teadvustuks Lorupi pärand, millest on saanud meie ühine kultuurivara. Soovin, et ajal, milles on raskusi, aga ka potentsiaali, leiduks Eesti klaasitööstuse pühendunud taaselustaja.

Ootan suuremat mõistmist erinevate elu- ja kunstivaldkondade vahel. Soovin, et kõigil meil oleks võimalust võtta aega millegi võõramaga põhjalikumaks tutvumiseks. Süvenemine annab võimaluse mõista – nt tarbekunstnikul foto- või videokunstniku tegemisi ja vastupidi või ärimehel boheemlasest luuletaja maailma ja vastupidi.

Maarin Mürk
kunstikriitik

Ootan rohkem sündmuseid, rohkem arutelusid, kohtumisi, ühe-õhtu-näituseid ja teisi ajutiselt kontsentreeritud keskkonna loomisi. Et mängitaks rohkem formaatidega, mitmekesistataks väljakujunenud mustreid. Veel ootan, et tehtaks rohkem koostööd: info ei liigu siin välja väiksusest hoolimata ikka veel kuigi sujuvalt, sarnasele sihtgrupile mõeldud asjad on samal ajal, üksteist dubleeritakse jne. Olukorras, kus nii aega, inimesi kui ka raha on endiselt vähe, on erinevate ühiste rinnete moodustamine minu meelest ainuvõimalik viis, kuidas olemasolevast parimat võimalikku kunstimaastikku luua.

Maria-Kristiina Soomre
kultuuriministeeriumi nõunik

Kunst on andnud põhjust endast rääkida, kriitikat on (kohati) üle pika aja olnud taas siiralt huvitav lugeda – ootaksin meedialt siin kasvavat teadlikkust ja nõudlikkust. Et ka väga vajalik sisuline diskussioon oleks argumenteeritud ja edasiviiv ja et ükski tõesti oluline tegija ega sündmus ei jääks teenitud, süvenenud tähelepanuta. Et kunst oleks pidevalt pildil, tihemini telepildis ja üha rohkem (pildi-)raamatutes. Valdkonnas, kus töökohti on vähe ja vabakutselisus (vähemalt sisulises, erialases mõttes) pigem standardiks, tuleb aga kindlasti seda kõrgemalt väärtustada professionaalsust. Soovin meile kõigile nii kunsti kui ka inimeste märkamise tarkust ja töökat uut (kunsti)aastat!

Peeter Pere
arhitektide liidu esimees

Mina ootan, et algav aasta toob meie arhitektidele läbimurde rahvusvahelisele arhitektuuripõllule. Siinne vaikelu arhitektuuris sunnib panustama ekspordikaardile.

Samuti soovin näha ehitatava keskkonna kvaliteedi järsku paranemist, mis võib teoks saada üksnes koostöös kõigi asjasse puutuvate ametkondade ja kõigi aktiivsete eestimaalastega. Riigihangetelt ootan kvaliteedi-, mitte odavusepõhist valikut. Optimistlikult suhtun riigiarhitekti büroo loomisse – lubadused on poliitikutelt lõpuks saadud. Ehk siis pärast aastakümmet arutamist saabub edukas finaal. Üldises plaanis ootan head väärtuspõhist arhitektuuri ja kultuuri uuel aastal.

Sirje Helme
Eesti kunstimuuseumi peadirektor

Eesti kunstimuuseumi järgmise aasta nn fookusnäituseks on Lepo Mikko (1911–1978) retrospektiiv. Mikko võimas loojanatuur oli ammu väärt meeldetuletamist, ilma temata sõjajärgse modernismi ajalugu kirjutada ei saa. Elava klassiku ikka on jõudnud oma töödega Raoul Kurvitz, kelle maalid lükkasid 1980-ndate kunsti uutele radadele. Kadrioru kunstimuuseum avab 26. jaanuaril oma uksed pärast kütte- ja kliimaseadmete kaasajastamist uhkesti renoveeritud ruumides, kus 9. veebruaril avame koostöös Ateneumi kunstimuuseumiga Ilja Repini Soome-perioodi loomingu näituse.Kunstiaasta tippsündmuseid