Eile algas Tallinna Kinomajas uuemate saksa filmide programm, mis jõudis Eestisse Saksamaa suursaatkonna vahendusel. Kuni 3. oktoobrini kestev saksa filmide nädal kuulub Saksa nädala ürituste sarja.
Saksa saatkonna kultuurireferendi sõnul on alates 1990. aastate algusest muutunud Saksamaal kodumaised filmid väga populaarseks. Kui veel 1980. aastate lõpus olid kinod saksa filmide linastumise ajal tühjad, siis nüüdseks on pilt teine.
Eile näidati saksa hinnatuima naisrezhissööri Doris Dörrie filmi "Mehed", mis on kinohitt kõrgist reklaamiagendist, kes, saades teada, et naisel on armuke, otsustab viimasega sõprust sobitada.
Filminädala ajal linastuvad lühifilm "Maailma kaunimad rinnad" ja suhetekomöödia "Ilma mingita", samuti eelmisel aastal valminud filmid "Tapja" ja "Linnutee all".
Täna saab Kinomajas vaadata ka noorteprogrammi "Kohvik Skandaal", mille järel toimub kohtumine filmi rezhisssööriga.
Osa filme on saksa keeles, osa ingliskeelsete subtiitritega.
Saksa nädala ajal näidatakse saksa filme ka Tartus ja Haapsalus.
Eesti keele kasutamisel toimub taandareng
Keeleasjade komisjon on seisukohal, et riigikeele kasutamisel on alanud taandareng, mis negatiivsete asjaolude kokkulangemisel, näiteks välisriigi survel, võib esile kutsuda sisepoliitilise kriisi, teatas komisjoni esimees Mart Rannut.
Tema sõnul jälgib komisjon murega Eesti keelekeskkonna halvenemist, eesti keele õpihuvi vähenemist ning eesti keele osatähtsuse langust teeninduses. Muulaste tarve ja kohustus eesti keelt kasutada on kahanenud. Valimislubadused ja koalitsioonilepped senise keelepoliitika jätkamiseks on jäänud täitmata.
Komisjoni hinnangul pole valitsus piisavalt mõistnud, et Eesti edukus muus vallas on otseselt sõltuv riigisisesest keelelisest integratsioonist ning efektiivsest keelepoliitikast.
Keeleasjade komisjon kutsub erakondi üles selgitama avalikkusele oma keelepoliitilisi seisukohti kas ajakirjanduse vahendusel enne 10. oktoobrit või keeleasjade komisjoni töökoosolekul 10. oktoobril.
Eriti soovib keeleasjade komisjon teada saada praeguse valitsuskoalitsiooni liikmete, aga ka Keskerakonna edasisi plaane Eesti keelepoliitika arendamisel.
Keeleasjade komisjon ootab vastust küsimustele: Kuidas tagada, et igal pool Eestis saaks eesti keelega hakkama? Kuidas tagada muulaste motivatsioon eesti keele õppimiseks? Kuidas tagada keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmine? Kas ja kui kaua peab riik korraldama venekeelset gümnaasiumiharidust? Kas keeleametit on vaja?
Balti riigid tutvustavad Inglismaal oma kultuuri
Kolm Balti riiki tutvustavad esmakordselt ühiselt Suurbritannias oma kultuuri. Lisaks maailmas juba tunnustust leidnud kunstnikele on on neljapäeval Londonis alanud festivalil Baltic Arts 96 esindatud ka alles tõusvad tähed.
Festival avati fotonäitusega "Balti riikide taassünd". Lisaks fotograafiale haarab Balti kultuurifestival ka muusikat, teatrit, filmi, kirjandust, kunsti ning näitusi.
Eesti muusikat esindavad Londonis NYYD-Ensemble Olari Eltsi juhtimisel ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, teatrit Von Krahli teatri "Eesti mängud. Pulmad" ja Pärnu Endla "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas", kirjandust Jaan Kaplinski, filmi Priit Pärna - Janno Põldma "1895", Riho Undi "Kapsapea", Kersti Uibo "Eevaldimaa", Roman Baskini "Rahu tänav" ja Leida Laiuse "Varastatud kohtumine" ning fotot Peeter Langovitsh oma loominguga.
Festivali Eesti-poolsete korraldajate hulgas on Eesti Instituut, kultuuri- ja välisministeerium, Kultuurkapital ja Sorose Fond.
Shoti kultuuripäevad avati graafikanäitusega
Tallinnas Adamson-Ericu Muuseumis on avatud näitus "Shoti kaasaegne graafika", mis jõudis Eestisse Briti Nõukogu vahendusel.
Graafikanäitus on Shoti kultuuripäevade avaüritus, mille avasõnad lausus Briti Nõukogu Balti Büroo direktor Arthur Sanderson.
Näitusel eksponeeritakse kaheksa shoti kunstniku 50 graafilist lehte. Eksponeeritud töödes peegeldub 1980. aastate shoti kunstis valitsenud figuratiivsus.
Näitus Adamson-Ericu Muuseumis jääb avatuks 27. oktoobrini.
ETA/EPL
