Kultuurkapital jagas kunstimeistritele üle kahe miljoni krooni

Laup­äe­val au­ta­sus­ta­ti Vil­jan­dis Pä­ri­mus­muu­si­ka Ai­das läi­nud kul­tuu­riaas­ta pa­ri­maid.

 Möö­du­nud aas­tat tä­his­ta­ti kul­tuur­ka­pi­ta­li aas­tap­ree­mia­peol ak­tuaal­selt – üks mär­ke ees­ka­vas oli Üllar Saa­rem­äe, kes hää­le­tas la­val suu­re sil­di­ga „Cu­ba” rei­si pea­le, mis mõjus kui ter­vi­tus Ärip­äe­va kir­ja­neit­si­le Kad­ri Ja­kob­so­ni­le, kes kul­tuur­ka­pi­ta­li ava­li­kult ne­tiküljelt näit­le­ja­te rei­sis­ti­pen­diu­mid „lei­di­s”.

Pree­mia­te ja­ga­mi­seks lei­dis iga siht­ka­pi­tal min­gi suu­re­ma töö, mil­le tä­hen­dus oli teis­test suu­rem. Nii näi­teks rää­kis El­mo Nüga­nen kolm aas­tat ta­ga­si in­terv­juus Ees­ti Päe­va­le­he­le, et ta­haks nä­ha nel­ja eri­ne­vat la­vas­tust Tamm­saa­re „Tõe ja õigu­se” põhjal. Soov täi­tus tei­si­ti kui ta tol­lal oli ka­van­da­nud, kuid teo­se lä­bimäng Var­gam­äel ku­ju­nes suursünd­mu­seks nii teat­raa­li­de­le kui ka laie­ma­le pub­li­ku­le. Lin­na­teat­ri di­rek­tor Rai­vo Põld­maa kuu­lu­tas­ki pree­mia vas­tuvõtmi­sel, et me­nu­kat eten­da­mist jät­ka­tak­se sel­gi su­vel 4. juu­nist ala­tes.

Suurt ot­si­ti ka fil­mi alal. „Kui paa­rikümne aas­ta pä­rast vaa­da­tak­se ta­ga­si aas­ta­le 2008 – et mis film kõige en­ne mee­nuks ja mis fil­mi suu­daks ini­me­sed peast tsi­tee­ri­da,” lau­sus au­dio­vi­suaal­se kuns­ti siht­ka­pi­ta­li juht Ülo Pik­kov, „siis na­gu 1969. aas­tat pee­tak­se „Viim­se re­liik­via” aas­taks või 1982. aas­tat „A­ra­bel­la” aas­taks, jõud­si­me üks­meel­selt jä­rel­du­se­le, et kind­las­ti võiks Ees­ti juu­be­liaas­ta film ol­la „Det­semb­ri­kuu­mu­s”. Li­sa­punk­tid fil­mi­le an­dis suur vaa­ta­ja­te arv ki­nos ja ka vä­ga ras­ke Ïanr, mil­les see film on teh­tud.”

Spordis pärjati taustajõude

Kuns­ti val­las te­ki­tas head meelt, et suu­re pree­mia said Maar­ja Kask, Nee­me Külm, Ralf Lõoke ja Ing­rid Ruu­di Ve­ne­zia XI ar­hi­tek­tuu­ri­bien­naa­li ins­tal­lat­sioo­ni „Gaa­si­to­ru” eest. Kesk­kond­li­kult ja geo­po­lii­ti­li­selt tund­lik lä­he­ne­mi­ne oli ka ko­mis­jo­ni ar­gu­ment pree­mia and­mi­sel. Töö ära­tas hu­vi ka bien­naa­lil – gaa­si­to­ru tee­ma oli ju­ba siis rah­vus­va­he­li­se hu­vi ob­jek­tiks, se­da enam prae­gu. Kunst­ni­ke küsi­mus oli, kas kõikvõima­li­kud kom­mu­ni­kat­sioo­nid ühen­da­vad rii­ke ja rah­vu­si või min­gil het­kel võivad neid ka eral­da­da ku­ni dra­maa­ti­lis­te konf­lik­ti­de­ni. Hea meel on ka sel­le üle, et pree­mia said Pär­nu raa­ma­tu­ko­gu lõpp­la­hen­du­se tei­nud ar­hi­tek­tid.

Ku­ju­ta­va kuns­ti siht­ka­pi­ta­li pree­miad on sa­mu­ti sel­li­sed, mis eri­ti õig­lus­tun­net ei rii­va: mee­les pee­ti nii ku­raa­to­reid, muu­seu­mitöö­ta­jaid kui ka kunst­nik­ke. Elin Kard on ve­da­nud kaht ga­le­riid ja miks mit­te ei võiks ta ol­la ku­na­gi Ku­mu di­rek­tor. Tõnis Saa­do­ja ja Anu Juu­ra­ku näi­tu­sed eris­tu­sid kind­las­ti ko­gu mui­du lah­javõitu kuns­tiaas­tast. Kri­pel­da­ma jää­vad aga mõned Kuns­ti­hoo­ne head näi­tu­sed, miks mit­te ka Ku­mu omad.

Spor­di alal pär­ja­ti just taus­tajõude. Pe­kin­gi olümpiamän­gu­del ket­ta­hei­tes kuld­me­da­li võit­nud Gerd Kan­ter, kel­le ta­len­di avas­ta­jaks võib pi­da­da te­le­kom­men­taa­to­ri­na tun­tuks saa­nud Raul Re­bast, on ai­na kin­ni­ta­nud, et suu­tis oma unis­tu­se täi­ta tä­nu pühen­du­nult töö­ta­nud abiv­äe­le. Re­ba­ne vär­bas Is­lan­dilt tree­ner Ves­teinn Hafs­teins­so­ni, in­nus­tas tei­seks tree­ne­ri­ks hak­ka­ma koo­li­ven­da Uno Ojan­dit ja juh­tis ko­gu tii­mi nii, et kõik olid õnne­li­kud.

Kir­jan­du­se ja näi­te­kuns­ti siht­ka­pi­ta­li aas­tap­ree­miad an­tak­se väl­ja ke­va­del, kir­jan­du­se pree­miad ema­kee­lep­äe­val ja näi­te­kuns­ti pree­miad rah­vus­va­he­li­sel teat­rip­äe­val. He­li­kuns­ti siht­ka­pi­ta­li aas­tap­ree­miad an­ti väl­ja 2008. aas­ta 1. ok­toob­ril, rah­vus­va­he­li­sel muu­si­kap­äe­val. ´

Preemia läks ka Juhan Viidingule

•• Suure kirjanduspreemia pälvinud raamat „Ajapildi sees” sündis läbi kõhkluste. Teose autor Mari Tarand (pildil): „Selle mõtte pani minu pähe Hando Runnel. Ta tuli minu juurde Ilmamaa kirjastuses selle ettepanekuga, et võib-olla ma võiksin kirjutada midagi oma vennast Juhan Viidingust. Ma kõhklesin ja kahtlesin hulk aega, sellepärast et teema on südamele nii lähedal ja oma olekult nii suur ja keeruline. Aga siis kuulsin niisuguseid jutte, et võib-olla ma olen kohustatud seda tegema, et mul on mälestusi, materjale ja et ma tean mõndagi, mida mõnes mõttes teised ei tea, ja kui kohusetunde pedaalile vajutatakse, siis tavaliselt muutun ma nõrgaks. Niisiis hakkasingi proovima.”

•• Raamatu peategelane mängis preemiale kaasa, tunnistas kirjanduse sihtkapitali esimees Ilona Martson. „Mingit pidi üritasime ka sümboolsed olla, sest oleks elu läinud teisiti, oleks üsna normaalne, et selle preemia oleks saanud 60 aasta juubelil Juhan Viiding mõne oma raamatu eest. Nüüd saab siis tema õde Mari oma venna lapsepõlve siira ja ausa kujutamise eest selges eesti keeles ja ajapildi sees,” ütles Martson. Andres Laasik

Kasutatud on Eesti Televisiooni auhinnagala jaoks tehtud videokommentaare. Eesti Televisioon näitab kultuurkapitali auhinnagala salvestust teisipäeval, 13. jaanuaril kell 21.30.

Kultuuriaasta 2008 parimad

Kultuurkapitali

aastapreemiad

•• Mari Tarand – raamat „Ajapildi sees”

•• Maarja Kask, Neeme Külm, Ralf Lõoke ja Ingrid Ruudi – „Gaasitoru” Venezia 11. arhitektuuribiennaalil

•• Ilmar Valdur, Andres Ojari, Markus Kaasik, Kalle Komissarov ja Mihkel Tüür – Pärnu raamatukogu arhitektuurne terviklahendus

•• Asko Kase – mängufilm „Detsembrikuumus”

•• Peep Lassmann – Eesti muusikaelu ja -hariduse edendamine ja interpreeditegevus

•• Projekt „Tagasi Vargamäele”

•• Eesti pärimusmuusika keskus – Pärimusmuusika Aida avahooaeg

•• Raul Rebane – Gerd Kanteri olümpiavõidule kaasa aitamine

Sihtkapitalide aastapreemiad

Arhitektuur

•• Peep Jänes – Raudna põhikooli spordihoone

•• Mari Hammer, Tiiu Lõhmus, Helve Ilves ja Villu Kadakas – VHK gümnaasiumihoone restaureerimine

•• AB Laika, Belka & Strelka – loominguline kõrgvorm

•• Maarja Kask, Neeme Külm, Ralf Lõoke ja Ingrid Ruudi – „Gaasitoru”

•• Salto AB – Tartu kesklinna kooli juurdeehitus

Audiovisuaalne kunst

•• Peep Puks – elutööpreemia

•• Armin Altorf – parim taustajõud

•• Ly Pulk – missioonipreemia

•• Ain Mäeots – debüüdiauhind „Taarka” eest

•• Rene Vilbre – parim film „Mina olin siin”

•• Priit Pärn ja Olga Pärn – parim anima „Elu ilma Gabriella Ferrita”

•• Mait Laas – parim dokfilm „Aja meistrid”

•• Armin Karu – metseenipreemia

Kehakultuur ja sport

•• Üllar Põvvat – aastapreemia veemotospordi arendamise eest

•• Kalmer Musting – käsipalli arendamine

•• Remigija Nazaroviene – kergejõustiklaste juhendamine

•• Mehis Kard – eri spordialade arendamine

•• Ülle Viinapuu – suusaspordi arendamine

Kujutav ja rakenduskunst

Elin Kard – Hobusepea ja Draakoni galerii juhtimine

•• Reeli Kõiv – ülevaatenäituse „Eerik Haamer: Kahel pool merd” kureerimine

•• Tõnis Saadoja – näitus „Kodulinn Tallinn”

•• Anu Juurak – näitus-installatsioon „Mis tunne on surra?”

Rahvakultuur

•• Raimo Pullat – aastaraamatu „Vana Tallinn” 20. juubeliköite koostamine

•• Sirje Osipov – folklooriseltsi Hoiuspuu esinemine folkfestivalil Baltica 2008

•• Ene Pars – näituse „Uuesti uus” korraldamine eest

•• Asta Tagel – 13. käsitööpäevade korraldamine

•• Teater Liblikapüüdja –

2008. a luulelavastused

•• Janika Oras – regilaulu populariseerimine

•• Kuno Areng – festivali „Ernesaks 100” korraldamine

•• Hirvo Surva – Revalia kammermeeskoori juhatamine

•• Kirjanduse ja näitekunsti sihtkapitali aastapreemiad antakse välja kevadel. Helikunsti omad anti välja 2008. aasta 1. oktoobril.

•• Aastapreemia suurus on

100 000 krooni, sihtkapitalide aastapreemiatel 25 000–50 000 krooni. Audiovisuaalse kunsti sihtkapital annab välja ka ühe 80 000-kroonise elutööpreemia ja mitterahalise metseenipreemia.