Rahandusministri Siim Kallase allkirja ootav uus alkoholiaktsiisi seaduse eelnõu võtaks jõustumisel Kultuurkapitalilt ära selle põhilise rahaallika. Praegu seaduse järgi kolm protsenti laekuvast alkoholi ja tubakatoodete aktsiisist täidab lõviosa Kultuurkapitali eelarvest, mis selleks aastaks oli kavandatud 80 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi kava kohaselt laekub alkoholiaktsiis edaspidi täies mahus riigieelarvesse "ilma protsentuaalsete eraldisteta Eesti kultuuri ja spordielu edendamiseks", nagu kirjutatakse seaduseelnõu seletuskirjas.

Eelnõu autorid on seisukohal, et eesti kultuuri tuleks riigi poolt toetada riigieelarve seaduse alusel, fikseerides selles konkreetse summa, mis vastab konkreetsetele, sh kavandatavatele vajadustele.

Kultuur poliitikute meelevalda

Kultuuri rahastamisega kokku puutunud mitme eksperdi arvates kaasneks valitsuse sellise sammuga Kultuurkapitali kokkuvarisemine. Kultuurkapitali idee ongi olnud algusest peale selles, et osa meelemürkide kasutamisest saadavast riigitulust saata ümberjagamisele kultuuri toetuseks kultuuritegijatele endile. Seaduse muudatus paneks aga suure osa eesti kultuurist sõltuvusse poliitikute eelarve-arutlustest Riigikogus. Iga-aastane toetusraha kauplemine riigilt seaks kultuuri otsesõltuvusse parteipoliitikast, nii nagu seda on näidanud vastav kogemus Lätis. Reformierakondlasest kultuuriministri Signe Kivi arvates tuleks aeg mõtlemiseks maha võtta, et vältida tüli puhkemist. Igal juhul on kultuuriministeeriumi seisukoht selline: eelnõu ei kooskõlastata enne, kui on selge, et Kultuurkapitali tulude baas ei vähene muudatuste tulemusena järgnevatel aastatel. Aja mahavõtmist toetab ka Kultuurkapitali seaduse üks autoritest, reformierakondlasest riigikogulane Paul-Eerik Rummo, kellele alkoholiaktsiisi seaduseelnõu niisugune orientatsioon tuli täieliku üllatusena.

Praegune süsteem toimib hästi

Tegelikult on just praegune süsteem tõestanud oma paindlikkust. Kui riigi majanduslik olukord on nõrgenenud, siis on Kultuurkapitalil olnud ka vähem toetusi jagada. 1999. aastaks oli Kultuurkapitalile kavandatud riigieelarvest üle 90 miljoni krooni. Kultuurkapitali nõukogu tegi oma eelarve 80 miljoni krooni peale. Aktsiisi alalaekumise tõttu ollakse praegu 66 miljoni kroonise eelarve graafikus. Kultuuri toetuse seadmine sõltuvusse vahetult riigieelarvest lõhuks selle tasakaalu ja avaks tee administratiivsele vägivallale. Kultuurkapitalis endas ollakse juba ammu seda meelt, et meelemürkide pealt võetava aktsiisi lakkamatu tõstmine on oksa saagimine, millel ise istutakse.

Mida arvate rahandusministeeriumi kavast lõpetada

alkoholiaktsiisist eraldise tegemine Kultuurkapitalile?

Lepo Sumera, helilooja, helikunsti sihtkapitali nõukogu esimees

Tsiteerin Nokia ühe peadirektori ütlust tema peokõnest: "Soome majandus on tõusuteel ja ka Nokial läheb hästi. Firmad võivad õitseda, aga võivad ka pankrotti minna. Ja ka Nokia võib ühel päeval pankrotistuda. Aga Sibelius ei saa iial pankrotti minna." Eesti kultuur ei saa samuti minna pankrotti. Ta toob au, kuulsust ja raha. Kui Eesti riik mõtleb pankrotistada Kultuurkapitali ja seejärel ka kogu kultuuri ja spordi, eriti nüüd, kus meie kultuuri ja spordi maine ning rahvusvaheline levi on väga kõrge, siis kirjutab see riik alla enda surmaotsusele ja nimetab end ajutiseks.

Mati Sirkel, Kirjanike Liidu esimees

Kui see eelnõu peaks läbi minema, võib Reformierakond ei tea mis tundega öelda: mina su (taas)sigitasin, mina su ka tapan. Eesti kultuuri tähtsaima toetusfondi põhjalaskmine oleks tõesti "kõnekas" kultuuripoliitiline akt.

Hando Runnel, luuletaja, Põhiseaduse Assamblee liige

Põhiseadust tehes tahtsime omal ajal taastada Eestit Eestis. 1920.- 40. aastate vahel oli väga palju kultuurilisi asju, mida sai võtta eeskujuks. Üks neist oli Kultuurkapital. Teised on imetlenud ühe väikeriigi tarkust, kuidas Kultuurkapitali kaudu on osatud leida parim viis kultuuri toetamiseks. Meil ei ole ameerikalikke võimalusi. Ameerikalikud retseptid aga hävitavad meid. Kui nüüd keegi tahab seda süsteemi välja suretada, siis on see uusenamlus. See on meie vaimselt kirikult torni maha võtmine, meie muutmine Euroopa provintsiks.