Kumb on parem, norralase sotsiaalkriminull või taanlase kättemaksulugu?

Nesbø räägib nooruki allakäigust, Adler-Olsen betoonkambrisse suletud naise kannatustest.

Norralase Jo Nesbø viimane eesti keeles ilmunud krimiromaan „Kummitus” ja taanlase Jussi Adler-Olseni „Naine puuris” püüavad lugejat köita erinevate teemadega. Nesbø üritab avada narkomaani allakäiku, aga Adler-Olsen hoiab sotsiaalkrimikirjanduse peavoolust kõrvale ja käsitleb vana head kättemaksuteemat.

Jo Nesbø romaanis tegutseb, nagu ikka, uurija Harry Hole. Hole on politseinikuameti maha pannud, kuid kui tema elu armastuse Rakeli poeg Oleg mõrvasüüdistusega kinni kukub, tormab Hole maailma teisest otsast koju, et nooruki süütust tõendada. Selgub, et poisist on saanud narkomaan, kes järgmise süsti eest on nõus tegema mida tahes. Enam ei tundugi täiesti võimatu, et ta võis oma sõbra uimastidoosi nimel maha lasta. Kui seni on Nesbø kõikunud Skandinaavia krimirealismi ja hard-boiled-krimi kuulikindlate detektiivide vahel, siis nüüd on kaalukauss kaldunud USA-pärasehard-boiled’i kasuks.