Kümme vana haigust, kümme uut ravimit
Sellised inimkonda laastavad ja vaevavad haigused nagu suhkurtõbi ja kopsuvähk, Alzheimeri tõbi ja aids ei kao veel paraku niipea, kuid senisest paremad ravi- ja leevendusvõimalused saadakse siiski peagi.
Ajakiri Scientific American valis välja kümme haigust, mille puhul kas päris uutmoodi või täiustatud ravi on juba enam-vähem käeulatuses. Ravimitega on jõutud kliiniliste katsetusteni ja sageli juba ka viimasesse, kolmandasse faasi, pärast mida võidakse ravimile anda kasutusluba.
Alzheimeri tõbi
Inimeste eluea pikenedes sageneb ka Alzheimeri tõppe haigestumine. Näiteks USA-s on seda põdevate inimeste hulk viimase veerandsajandiga kahekordistunud ning 2050. aastaks ennustatakse kolmekordistumist. Senised ravimid võitlevad Alzheimeri sümptomitega, mitte niivõrd selle põhjustega. Nüüd hakatakse jõudma uue põlvkonna ravimiteni, millest kasutusloale kõige lähemal on firma Neurochem toode Alzhemed. See võtab sihikule beeta-amüloidi – proteiini, mis teadlaste arvates on üks peamisi Alzheimeri tekitajaid. Täpsemini peaks uus ravim takistama beeta-amüloidi moodustamast ajus ebanormaalseid tompe, mida seostataksegi tõvega. Alzhemedi katsetused peaksid jõudma lõpule juba järgmisel kuul.
Dengepalavik
See haigus tabab igal aastal vähemalt poolt miljonit inimest ning abi loodetakse vaktsiinist. Moskiitode levitatav dengepalavik ja selle eluohtlik dengehemorroidpalavik on praegu ilmselt üks maailma ulatuslikumalt levivaid haigusi. Põhjustajaks on üks neljast väga sarnasest viirusest, mis on aga piisavalt erinevad, nii et ühe suhtes tekitatud immuunsusest ei pruugi olla kaitset teise puhul. See tähendab, et vaktsiin peaks olema tetravalentne: neli vaktsiini üheskoos. Seda saavutada pole kerge, sest neli vaktsiini võivad mõjuda vastastikku ohtlikult.
Sellegipoolest on sõltumatult tegutsevad ravimitootjad Sanofi Pasteur ja GlaxoSmithKline jõudnud sellise vaktsiini loomisega lõpusirgele. Mõlemad vaktsiinid kujutavad endast nõrgestatud dengeviirusi ja on teises kliiniliste katsete faasis. Mõlemat tuleb manustada kaks korda, immuunsus peaks tekkima nelja kuni kuue kuuga. Kuid hoiatusmärgiks on tõsiasi, et ka varem on Sanofi Pasteur jõudnud sama tõve vastu vaktsiini luues teise katsetusjärku, kuid siis ilmnesid kõrvalnähud ning vaktsiin tunnistati kõlbmatuks.
Suhkurtõbi
Diabeedi ohjeldamine insuliiniga tähendab tavaliselt mitut süsti päevas, firma MannKind loob aga mitte lihtsalt sissehingatavat insuliini, vaid ka molekulaarsel tasandil senistest erinevat lähenemist. Kui inimesel kasutatavas insuliinis moodustavad molekulid kuueseid kobaraid, siis MannKind püüab hoida molekule üksikuna. Sel juhul mõjub insuliin kiiremini ja tekitab looduslikuga sarnase insuliinitaseme tõusu, mis juhtub näiteks süües. Kiirem toime peaks vähendama veresuhkru taseme kõikumisi. Pealegi on senised kliinilised testid näidanud, et MannKindi insuliin ei suurenda kehakaalu ning diabeetikud ei pea toidukordade vahel glükoositaseme tõstmiseks midagi näksima. Enamgi veel, MannKindi insuliini tarvitajatel on ilmnenud kehakaalu langus, mis tavainsuliini puhul oleks ennekuulmatu.
Hepatiit C
Hepatiit C on üks levinumaid vere teel levivaid viirusi, mis on nakatanud umbes 170 miljonit inimest. Parajasti on väljatöötamisel terve hulk ravimeid, mis mõeldud juba nakatunud inimestele. Firma Novartis aga on jõudnud kliiniliste katsete teise faasi profülaktilise vaktsiiniga. Selles on kasutatud hepatiit C viiruse pinnalt kogutud proteiine koos õli-vee emulsiooniga, parandamaks organismi immuunreaktsiooni. Esimeses katsefaasis anti vaktsiini 45 tervele vabatahtlikule, kel kõigil tekkisid hepatiit C vastased neutraliseerivad antikehad. Kuid nii mõnigi spetsialist kahtleb, kas ennetav vaktsiin hakkab tööle. Probleem on selles, et hepatiit C viirus muteerub kiiresti ning loodud antikehadest ei pruugi olla kasu. Seepärast tegeldakse lisaks antikehalist immuunsust tekitavale vaktsiinile ka raku tasandil immuunsuse tekitamisega, mis lihtsustatult tähendab, et immuunsed rakud ründavad nakatunud rakke.
Artriit
Artriidi ehk liigesepõletiku kõige levinum vorm on osteoartriit – liigeste luude otstes oleva kõhre degenereerumine, mis tekitab valu, sest luud hõõrduvad üksteise vastu. Leevenduseks kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, näiteks aspiriini ja ibuprofeeni, kuid nende pikaajaline kroonilise valu vastu tarvitamine tekitab kõrvalnähte, nagu maohaavandeid, aga ka vererõhu tõusu. Üks levinumaid valuvaigisteid, mida osteoartriidi vastu kasutati, oli Vioxx. Kuid ravim korjati paari aasta eest turult ära, sest see ohustas südameveresoonkonda, näiteks kahekordistas väidetavalt südameataki riski.
Firmal NicOx on aga valmimas ravim nimega Naproxcinod, mille puhul mittesteroidsele põletikuvastasele ravimile naprokseenile on lisatud lämmastikoksiidi. See aitab hoida vererõhku kontrolli all ega mõju halvasti maole.
Kopsuvähk
Arendamisel on vaktsiin, mis õpetab organismi kaitsma end ilma tavapäraste ravimeetodite kõrvalnähtudeta. Vaktsiin sunnib immuunsüsteemi vähirakke ründama. See koosneb rakupinnaproteiinist MUC-1, mis on seotud vähiga. Seda proteiini antakse koos liposoomidega, mis usutavasti parandavad immuunsüsteemi võimet vähiproteiine ära tunda. Varasemad katsed on näidanud, et patsiendid, kelle vähkkasvaja oli kirurgiliseks eemaldamiseks juba liiga suur, elasid pärast ravimi võtmist keskmiselt 30,6 kuud, Stimuvaxi-nimelist vaktsiini mitte saanud katsealused aga elasid keskmiselt 13,3 kuud.
Malaaria
Malaariasse sureb aastas umbes kaks miljonit inimest, enamasti Sahara-aluse Aafrika lapsed. Sellevastast vaktsiini seni kommertskasutuses ei ole. Nüüd on aga teises katsefaasis vaktsiin esialgse nimega RTS, S/AS02A, milles on kokku segatud malaariaparasiidilt tolle nakatamisstaadiumis võetud rakupinna proteiin ja sarnane proteiin hepatiit B viiruselt. Lisatud on veel salmonellabakteri rakuseinalt võetud osakesi. Senised katsed on näidanud, et 18 kuud pärast vaktsineerimist oli vaktsiini nakatunuid katsegrupis keskmiselt kolmandiku võrra vähem kui vaktsiini mitte saanute rühmas.
Kuna vaktsiinis sisaldub ka hepatiit B antikeha, siis saab seda kasutada ka tolle tõve vastu.
Suitsetamine
USA-s tehtud uuringute kohaselt soovib 70 protsenti suitsetajaid sellest loobuda, kuid lõplikult suitsetamisest priiks saab kõigest 2,5 protsenti. Suurt abi loodetakse nikotiinivastasest vaktsineerimisest. Teises katsetusfaasis olev ravim NicVAX koosneb nikotiinist ja bakteriaalset päritolu proteiinist, mis tekitab immuunreaktsiooni, kusjuures proteiin on geneetiliselt muundatud mittetoksiliseks. Vaktsineeritud organism toodab nikotiinivastaseid antikehi, laskmata sel ajusse jõuda. Senised katsed on näidanud, et NicVAX suurendab suitsetamisest loobuda suutjate hulka 33–40 protsendini. Loodetakse, et kolm-neli vaktsineerimist kuue nädala jooksul tagaksid nikotiiniimmuunsuse 12–18 kuuks. Üldiselt arvatakse, et kui inimene on olnud 12 kuud nikotiinivaba, siis kuni 85-protsendise tõenäosusega ei hakka ta enam suitsetama.
Nägemiskaotus
Teise katsefaasi on jõudnud RNA-d kasutav pöördumatu nägemiskaotuse AMD vastane ravim. Kasutatakse lühikeste lõikude RNA-d ehk siRNA-d, mis vaigistab osa geene – antud juhul neid, mis stimuleerivad veresoonte ülekasvamist, mis omakorda viibki AMD tüüpi nägemiskaotuseni. Senised katsetused on näidanud, et ravim nimega Bevasiranib peatas uute veresoonte kasvamise kolmeks kuuks, samas kui praegusi AMD-ravimeid on vaja manustada iga nelja nädala järel. Bevasiranib on esimene siRNA-teraapia, mis on jõudnud kliinilise kontrollini, kusjuures selle aasta Nobeli meditsiinipreemia puudutas just siRNA avastamist.
HIV/aids
Sihiks on takistada HI-viiruse emalt lapsele üle kandumist, mida juhtub aastas ligikaudu pool miljonit korda. See võib toimuda nii raseduse ajal, sünnitamisel kui ka rinnaga toitmisel. Arengumaades, kus elab 95 protsenti HIV-positiivseid, nakatub just rinnaga toitmisel 40 protsenti viirusekandjaist emade lapsi. Kuid rinnapiimast loobumine suurendaks muudesse haigustesse nakatumist. Nii püütakse saavutada, et aidsi nakatunud emad ei nakataks lapsi rinnaga toitmise ajal.
