Kumu ÖÖ artist Mirel Wagner: elu pole ainult päikesepaiste ja suvi
Mirel, miks sa valisid oma instrumendiks just kitarri?
Mina ei valinud kitarri, kitarr valis minu. Kunagi mängisin viiulit, aga sellel ma lugusid ei kirjutanud.
Räägi veidi oma kitarrimängimise stiilist ja -saundist. Kas sa töötad sellega palju või lased lihtsalt asjadel juhtuda?
Minu saund on asjade loomuliku kulgemise tagajärg. Mulle meeldivad lihtsad asjad, ma ei kasuta mängimisel näiteks medikat. See mõjutab kindlasti minu saundi. Loon lihtsaid struktuure ja saunde, mille olemasolu õigustab midagi enamat, kui lihtsalt see, et nendele oli loos ruumi.
Su muusikas on tuntav ameerika muusikaline traditsioon – blues. Aga kas su lugudest võiks otsida ka midagi tüüpiliselt soomlaslikku?
Ma pole sellele palju mõelnud. Võibolla saab soomlaslikkuse ja põhjamaisusega seostada mu muusika lihtsust ja minimalismi. Lugude lihtne ülesehitus on minu teema. Ma ei saa öelda, et mõni soome muusik mind väga mõjutanud oleks, sest ma ei kuula eriti muusikat.
Kas sa ei kuula muusikat, sest sa ei taha võõraid mõjutusi või sa pole lihtsalt leidnud midagi, mis sulle meeldiks?
Mulle tõesti ei meeldi eriti kellegi muusika, ja ma ei mõtle ka sellele eriti. Aga ma ei mõte ka enda muusikale, oma laulukirjutamisel ega tekstidele.
See tähendab, et ma mõtlen küll, aga ma ei analüüsi neid ühelgi moel. Laulusõnade kirjutamine on mul laulude loomisel kõige olulisem aspekt. Loon nendega atmosfääri. Ma ei mõtle, kust mu sõnad tulevad ja kuidas nad kuulajale mõjuvad. Kui lugu on valmis, siis ma tõstan selle kõrvale. Siis kuulub tõlgendamine juba kuulajale.
Suhtud oma muusikasse instinktiivselt? Su muusika tuleb südamest, mitte peast?
Võib-olla küll. Ütleme nii, et ma katsun mitte sellele mõelda, sest mulle tundub, et nii on parem. Analüüsimisest loobumine on teadlik valik.
Su laulutekstid tunduvad väga isiklikud.
Mõnes mõttes jah, aga inimesel, kes mind ei tunne, pole võimalik aru saada, mis on see isiklik element mu tekstides. Kui keegi tahaks mu elu kohta järeldusi teha mu laulutekstide põhjal, siis see oleks mõttetu. Tahan, et mu tekstid oleksid ligipääsetavad kuulajale. Nad on avatud ja kuulajad saavad teha ise järeldusi ja luua seoseid. Sellepärast ei meeldi mulle ka oma lauludest rääkida, sest see võtab loolt maagia ära.
Sa hoolid väga kuulaja tõlgendusvabadusest?
Jah, nii see on. Mida vähem räägin, seda parem. Mind ennast näiteks häirib, et kui ma olen mõnest laulust hakkanud mõtlema midagi ja siis autor tuleb välja oma tegeliku mõttega. Ja kui see tema algne mõte on vastupidine sinu omale - nagu tihti juhtub -, siis ma tunnen ennast lihtsalt lollina.
Mõned kuulajad leiavad, et su laulud on liiga melanhoolsed. Miks inimesed kardavad melanhooliat?
Mõnikord nad vist kardavad jah. Minu meelest on see imelik, sest kurbus on lihtsalt üks emotsioon. Ma pole melanhoolia fänn ega midagi, ja kui seda on liiga palju, siis seda on liiga palju. Samal ajal mõtlen, et äkki on tõesti inimese loomuses kõike negatiivset eirata ja selle eest peitu pugeda. Selle asemel, et aktsepteerida ja pühitseda negatiivseid asju. Sest mõru mekk annab magusatele asjadele õige maitse. Elu pole ainult päikesepaiste ja suvi.
Sa elad praegu Soomes. Kas see on tore riik, kus kunstnikuna tegutseda?
Soome on muidugi väike, aga kas üldse on ühtegi riiki, kus oleks kunstnikul hea? Aga miks selle üle juurelda, kui mul pole ühtegi teist kohta, kuhu minna.
Mida Tallinna publik võiks sinult oodata?
Kontserdil olen mina ja mu kitarr ja mu laulud. Inimesed oodaku tundeid. Ma loodan, et kui nad kuulevad mu laule ja lugusid, siis nende südames miski liigahtab.
Kumu ÖÖ
Laupäeval, 18. juunil tähistab Kumu kunstimuuseum oma kümnenda tegutsemisaasta täitumist ja suve algust suure muusika ja kunsti peoga. Üle viie aasta toimuv minifestival Kumu ÖÖ toob publiku ette 15 eripalgelist kohalikku ja välisartisti. Kontserdid toimuvad paralleelselt neljal laval: muuseumi sisehoovis, fuajees, auditooriumis ning 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis näitusel "Kumu hitid“.
Mirel Wagner esineb kell 21.30 Auditooriumis.
Rohkem infot: kumuoo.ee
