Suurbritannia režissööri Adam Low poolt 2005. aastal tehtud film "Bacon`s Arena" keskendub Francis Baconi (1909-1992) elule, müütidele, hirmudele ja armastusele.

Kunstnik Francis Baconi loomingu firmamärgiks on deformeeritud kehad, näiteks valust või ahastusest kisendavad paavstid, julm ja ilustamata pildikeel. Baconi teoseid on peetud hirmsateks, koguni vägivaldseteks. Kunstnik kujutas kogu elu jooksul oma nägemust reaalsusest, tõdedes, et tegelik elu on alati julmem kui ükskõik milline kujutis sellest. Bacon uskus, et kunsti üks ülesanne on seda tõsiasja meile aeg-ajalt meelde tuletada.

Iirimaal sündinud ja iseõppinud kunstnik Francis Bacon oli üks 20. sajandi märgilistest isiksustest kunstiajaloos, teatud mõttes üks kaasaegse kunsti isakujudest. Film kujutab nii Baconi kujunemislugu kunstiku ja isiksusena, hoides arhiivikaadrite abil Baconit vaatajale väga lähedal, kui ka intervjuude abil lähedaste ja tuttavatega tema tormilist eraelu, mis oli loominguga lootusetult läbi põimunud.

Baconi täiskasvanuelu kuuel kümnendil saatsid teda kuus väga erinevat meest, kelle kõigiga oli tal sügav ja pühendunud suhe, millest loomulikult ei puudunud ka tumedamad toonid. Homoseksuaalsus, kompromissitus ja mässumeelsus, kohati küünilisus ja põhimõtteline antireligioossus on märksõnad, mis ilmselt kaasajal tegid Baconi raskesti seeditavaks muidu nii "avangardilembesele" kunstiloole – liiga palju erineb tema portree tüüpilise 20. sajandi Lääne machokunstniku staarikujundist.

Kumu dokumentaali korraldavad PÖFF ja KUMU. Korraldajad leiavad, et tegemist on tõesti hea, ausa ja kohati valusa eluloofilmiga, mida soovitatakse vaadata nii neil, kelle kunstiajalooteadmised täna veel Picassoga lõppevadki, kui neil, kes Baconi loominguga hästi kursis, aga ometi avatud teadmistele kunstniku elust.

Film korraldajad hoiatavad siiski, et film “Bacon`s Arena” sisaldab mitmeid julmi ja vägivaldseid stseene, kus on tegemist on päris inimeste päris vägivallaga väljaspool kunsti piire.