Kunagi salastatud, nüüd täiesti vaba. Endises Narva sõjatehases avab uksed teatrikeskus

 (8)
Narva maja projekteerides tuli kasuks Tallinna kogemus. Tallinna Vaba Lavaga ühendab Narva hoonet nii arhitektuur kui ka graafika. Hoone on projekteerinud Allianss Arhitektid Indrek Tiigi juhtimisel.
Narva maja projekteerides tuli kasuks Tallinna kogemus. Tallinna Vaba Lavaga ühendab Narva hoonet nii arhitektuur kui ka graafika. Hoone on projekteerinud Allianss Arhitektid Indrek Tiigi juhtimisel.Foto: Rauno Volmar

Uus keskus pakub avapäevadel väga kirjut kava. Näeb lavastusi, korraldatakse seminare ja saab tsirkust.

Vaba Lava, mis eelmisel reedel pärast kaht aastat projekteerimist ja ehitustöid tellijale üle anti, on üle väga pika aja esimene teatrihoone Narvas. „Kahjuks praegu Narvas professionaalset teatrit ei ole. On lasteteater Ilmarine ja harrastusteatrid, kuid nii professionaalne teatritegemine kui ka teatris käimise traditsioon on hääbunud. Usun, et Vaba Lava tulek muudab pikas perspektiivis Narva kultuurielu päris palju,” on Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolv veendunud.

Homme avatav Vaba Lava ehitati kunagise salastatud Baltijetsi sõjatehase vasakusse tiiba. „Arhitektuurselt on Allianss Arhitektid siin muutnud päris palju, nii fassaadi, hoone mahtu kui ka ruumide planeeringut. Varem olid fuajees trellid ja tehasesse pääses vaid lubadega. Proportsioonidelt jäi samaks suur saal, mis oli varem sõjatehase klubisaal. Selles saalis on kunagi esinenud näiteks ka Alla Pugatšova,” räägib Reidolv. Selle asemel on nüüd multifunktsionaalne blackbox, kus on tehniline lagi ja kolmes seinas tehnilised rõdud. Ruumi kõrgus – 6,5 meetrit – võimaldab siia kutsuda ka moodsa tsirkuse.

Vaba Lava tegevjuht Kristiina Reidolv sõnab, et Baltijetsi tehasekompleksiga on suured plaanid, lõplik ideaal on kutsuda ellu Tallinna Telliskivi loomelinnaku sarnane keskus. Foto: Rauno Volmar

Selleks et välja selgitada kohalike elanike huvi Vaba Lava Narva teatrikeskuse vastu, tegid Vaba Lava töötajad koos vabatahtlikega suisa tänavaküsitlusi. Kohalikud on ka need, kes majas tööle asuvad. „On väga oluline, et siin töötaksid Narva oma inimesed. Nad tunnevad kohalikku kogukonda ja teavad, kuidas selleni jõuda,” ütleb Reidolv.

Katse ja katalüsaator

Uue Vaba Lava plaanidest annab aimu etenduskunstide nädala programm. „1.–11. detsembrini tutvustame Ida-Virumaa ja Narva elanikele võimaluste paletti, erinevaid kultuuriüritusi, mis siin edaspidi toimuma hakkavad,” selgitab Reidolv. Avanädal on edasise jaoks nagu katse ja katalüsaator. Peamised märksõnad: dokumentaalsus, moodne tsirkus, välisteatrite külalisetendused ja töötoad noortele.

On oluline, et siin töötaksid Narva oma inimesed. Nad teavad, kuidas kohalikeni jõuda.

„Üks suund, mis meile huvi pakub, on dokumentaalteater ning kohaliku kultuuripärandi ja lugude kogumine. Etenduskunstide nädala programmis on nii projektiteatri R.A.A.A.M. dokumentaallavastus „TRANSIIT. Peatage muusika” eesti estraaditähtede gastrollidest Nõukogude Liidus kui ka Leedu riikliku draamateatri „Roheline aas” Leedu Ignalina tuumajaama sulgemisest. 5. detsembril toimuval rahvusvahelisel seminaril on üks esinejaid Merle Karusoo, kes räägib oma lavastustest, mille materjale ta Ida-Virumaal kogunud on. Karusoo oli üks esimesi, kes dokumentaalteatrit Euroopas tutvustas,” räägib Reidolv. Teiseks suunaks võib pidada etenduskunstide uusi tehnoloogiaid, mille kasutamist on põnev jälgida Rootsi kuningliku draamateatri Dramateni visuaal-eksperimentaalses lavastuses „Hedda Gabler”. Kavas on koostöö Narva loomeinkubaatoriga, mis praeguste plaanide kohaselt kolib endise Baltijetsi tehase teise tiiba. „Tahame otsida etenduskunstide ja IT-sektori (liitreaalsus, arvutimängud jne) ühiseid punkte. Vaatame, kas ja kuidas see õnnestub, aga ühiseid uuendusmõtteid on.”

Stuudio, mida hakkavad kahasse kasutama nii ERR kui ka Vaba Lava muud projektid. Foto: Rauno Volmar
Vaba Lava Narva teatrikeskuse suure saali kõrgus võimaldab siia tuua ka moodsa tsirkuse lavastusi. Foto: Rauno Volmar

Kolmas suund on moodne tsirkus. Juba on kokku lepitud Soome instituudiga, kellega koostöös tuuakse Narva Soome nüüdistsirkuse lipulaeva Race Horse Company lavastus „Urbotek”. Just Soome on praegu maailma moodsa tsirkuse esirinnas. Vabal Laval hakkab toimuma ka kontserte. Ühiselt kohalike kontserdikorraldajate ja DJ-dega kutsutakse ellu sari „Vaba start”. Ent Vaba Lava pilk on suunatud ka välismaale. „Tahame teha koostöölavastusi, tuua siia muude riikide teatreid ja lavastajaid. Tulevikus tahaksime ellu kutsuda ka rahvusvahelise teatrifestivali,” tutvustab Reidolv. Piletihinnad tulevad tunduvalt soodsamad kui Tallinna Vabal Laval, pidades silmas kohalike elanike väiksemat sissetulekut.

Torkab silma välismaalgi

Loe veel

Vaba Lava juhtimine on kahe maja ülene ja nii kuraatorid kui ka osa töötajaid töötavad mõlema maja jaoks. Mõned kuraatoriprogrammi lavastused esietenduvad edaspidi Narvas, teised Tallinnas ja vahetavad seejärel asukohta. „Näiteks on Narvas tulekul koostöölavastus Vene Teatriga. Inspiratsiooni saadi muu hulgas EV100 „Sajandi loo” teatriprojektist, kus koostööd tegid suured ja väikesed teatrid,” ütleb Reidolv. Kummalgi majal on eraldi haldusjuht, kes igapäevast tegevust koordineerib. Narva teatrikeskuse juht on narvakas Anželika Shticalov, kes on 13 aastat töötanud Narva muuseumis. Peale tema on Narva Vaba Lava majas tööl haldusjuht, tehnikajuht, produtsent ja korraldusjuht.

Kogu Vaba Lava kontseptsioon on äratanud huvi ka väljaspool Eestit. „Näiteks kevadel tuleb kuraatoriprogrammi raames Vabale Lavale prantsuse noor lavastaja Julien Gosselin, kes sai just Euroopa teatriauhindade jagamisel uute teatrireaalsuste preemia. Tema on pärit Calais’st ja kavatseb avada Calais’s samasuguse teatrikeskuse,” vihjab Reidolv.

Valmistutakse avalavastuseks. Foto: Rauno Volmar
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare