Kuninganna Silvia viis rootslaste mõtted vabariigilt

 (5)
Kuninganna Silvia viis rootslaste mõtted vabariigilt
Aldo Luud

“Klikk,” on Rootsi kuningas Karl XVI Gustav kokku võtnud tunded, mis 35 aastat tagasi valdasid teda kena, kuid muus osas siiski üsna tavalist Silvia Sommerlathi silmates. Eile käis Rootsi kuninganna Tartu ülikooli sünnipäeval. Silvia käekäigule heitis pilgu peale Eda Post.

Oli 1972. aasta suve lõpp ja Müncheni olümpiamängud. 26-aastane Rootsi kroonprints Karl Gustav käis võistlustele kaasa elamas. 28-aastane Silvia Sommerlath töötas olümpiamängude korralduskomitees külaliste vastuvõtja ja tõlgina. Tunded olid vastastikused, kuid esialgu hoidsid nad oma suhet salajas ja aeg-ajalt kohtus Silvia Karl Gustaviga ka maskeeritult, et teda ära ei tuntaks.

Kroonprintsi vanaisa, kuningas Gustav VI Adolf oli seisusele kohatu abielu sõlmimisele rangelt vastu. Lihtinimesega abiellumise tõttu jättis ta tiitli ja troonipärimisõiguseta oma pojad Sigvardi ja Carl Johani. Ka kolmas poeg Bertil armastas aastakümneid tavalisest Walesi perest pärit Lilian Daviest, kuid ei abiellunud, sest pere neljas ehk vanim poeg ehk kroonprints Gustav Adolf sai aastal 1947 surma, tema ainus poeg Karl Gustav polnud isa surres veel aastanegi ja kuningas Gustav VI Adolfi (Bertili ja Gustav Adolfi isa) surma korral pidanuks Bertil regendiks hakkama.

Saksa ärimehe Walther Sommerlathi ja Brasiiliast pärit Alice de Toledo abielust sündinud tütar Silvia Renate Sommerlath polnud kuninglikuks abieluks sobivast seisusest. Norra kroonprints Harald oli küll loonud 1968. aastal pretsedendi, abielludes peaaegu kõigi tahte vastaselt tavalise norralase Sonja Haraldseniga.

Samal teemal:

Appi tuli juhus – septembris 1973 suri 90-aastane vanaisa Gustav VI Adolf ja Karl Gustav krooniti uueks kuningaks. Kuningas aga võib luba küsimata abielluda kellega ise tahab. (Ning 1976. aastal lubas Karl XVI Gustav lõpuks ka onu Bertilil Lilianiga abielluda.)

Kuningriik kaalukausil

Rootsi kuningriigi tulevik oli sel ajal aga mõneti kriitiline, sest vabariiklikud meeleolud oli üsna tugevad ja arutati, kas monarhia aeg pole ehk möödas. Kuninga 60 aasta juubeli puhuks kirjutatud biograafias tunnistab Karl XVI Gustav, et 27-aastaselt kuningaks saades polnud ta selleks koormaks veel kaugeltki valmis.

12. märtsil 1976 teatas kuningakoda Karl XVI Gustavi kihlusest Silviaga ja 19. juunil abiellusid nad Stockholmi toomkirikus. Valitseva kuninga pulmi polnud Rootsi rahvas näinud pärast 1797. aastat. Õhtul enne pulmi esitas Rootsi kuulsaim popbänd paarile laulu “Dancing Queen”, ehkki see polnud otseselt Silviale kirjutatud.

Kuigi rootslased suhtusid algul lihtrahva seast pärit võõramaisesse kuningannasse jahedalt, leiti peagi, et Silva sobib kuningannaks hästi. Intervjuus uudisteagentuurile AFP on kuninganna Silvia öelnud: “Rootsi rahvas on olnud minu vastu väga lahke ja väga soe. Mul on olnud kerge tunda end siin koduselt.”

Kuninganna 50 aasta juubelil 1994 märkis ajaleht Svenska Dagbladet, et Silvia tulekuga vabariik suri. Monarhia populaarsuse tõusule aitasid veelgi kaasa kuninglikud lapsed: 1977 sündis Victoria, 1979 Karl Philip ja 1982 Madeleine. (Troonipärimisjärjekorda muudeti 1980 pere vanima lapse kasuks, varasema seaduse järgi oli Karl Philip kroonprints.)

Kuninglik perekond pööras laste kasvatamisele suurt tähelepanu ja 1981 kolis pere Stockholmi kesklinnas asuvast suurest kuningapaleest äärelinnas asuvasse Drottningholmi lossi. Kuninganna on rääkinud, et nad püüdsid oma lapsi kasvatada nagu tavalises peres. Näiteks pandi printsessid ja prints õppima kohalikku riigikooli. Talvel käis pere Rootsi mägedes suusatamas ja suvepuhkused veedeti võimalusel ühiselt suvelossis Ölandi saarel. Peale selle on neil maamaja Jämtlandis.

Pühendunud teistele

Silvia on näinud lastega ka muret. Avalikkuse ette on jõudnud näiteks kuninga probleem düsleksiaga (ta kirjutas ka troonipärimise dokumendile oma nime valesti) ja kuninganna Silvia sõnul pole see ka lastest päris mööda läinud. Kümmekonna aasta eest tunnistas väga kõhnaks jäänud kroonprintsess Victoria, et tal on anoreksia.

Kuninganna koht on kuninga kõrval. Koos käivad nad visiitidel nii Rootsis kui ka välismaal ja võtavad vastu külalisi, annavad pidulikke lõunasööke, osalevad heategevusüritustel, annavad üle preemiaid (näiteks Nobeli preemiaid) ja täidavad teisi esinduskohustusi.

Loe veel

Vabal ajal meeldib kuninganna Silviale käia teatris ja kontsertidel. Koos perega nauditakse õues olemist, matkamist, suusatamist, ratsutamist, veesporti ja aiapidamist. Koos kuningaga kannab kuninganna hoolt Sollideni pargi eest.

Laste täiskasvanuks saades on kuninganna Silvia ühe enam pühendunud kehvemas olukorras laste ja puuetega inimeste aitamisele. 1999 asutas ta Maailma Lastefondi (World Childhood Foundation), mis praegu toetab laste elutingimuste parandamist 15 riigis, sh Eestis. Samuti on kuninganna narkootikumide vastase Mentori fondi auliige, toetab paljude ühenduste kaudu puuetega lapsi ja noori (muu hulgas on ta ära õppinud ka viipekeele) ja invasporti. Ta asutas Drottningholmi palee lähedale Silviahemmeti hooldekodu vanuritele, kes kannatavad dementsuse all.

Tasapisi annab 64. eluaastat käiv kuninganna oma ettevõtmisi lastele üle. Näiteks käis märtsi alguses Tartus printsess Madeleine, et tutvuda ema asutatud Maailma Lastefondi projektidega Annelinna laste tugikeskuses ja Tartu kristlikus noortekodus.

Rootsi kuningriigi teine ülikool ehk miks tuli Rootsi kuninganna Tartu ülikooli juubelile

1629 lõppes Rootsi–Poola sõda, mille tulemusena läksid Rootsi kätte ka Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa. (Põhja-Eesti ehk tollane Eestimaa oli rootslaste võimu all juba alates 1583. aastast.)

Liivimaa kindralkuberneriks määras kuningas Gustav II Adolf oma endise õpetaja Johan Skytte, kes sai muuseas ülesande Tartusse kool rajada (vastukaaluks 1583. aastal avatud jesuiitide gümnaasiumile). 1630 alustas Tartus tööd akadeemiline gümnaasium, millest kasvas välja ülikool. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf Saksamaal Nürnbergi all sõjalaagris olles alla Tartu ülikooli asutamisaktile.

15. oktoobril, kui Tartus peeti ülikooli avamispidu, oli kuningas ikka veel Saksamaal Kolmekümneaastase sõjaga hõivatud. Seal sai Gustav II Adolf novembri alguses surma ja Eestisse ta ei jõudnudki. Tartu ülikool tegutses Tartus, Tallinnas ja Pärnus vaheaegadega veel 1710. aastani, kui Eesti langes venelaste kätte. Siis tuli ülikooli tegevusse 92-aastane paus. Rootsi akadeemilises elus oli kuningriigi idaosa elanike harimiseks loodud Tartu ülikool tähtsal kohal, sest see oli riigis alles teine. (Esimene ehk Uppsala ülikool alustas tegevust 1477, kolmas ehk Lundi ülikool 1668.)

Rootsi ja Gustav II Adolf on ka tänapäeval Tartu ülikoolile väga tähtsad ja seetõttu palub ülikool oma juubelipidustustel osaleda ka Rootsi kuningal (kui poliitiline olukord lubab). 300 aasta juubelil käis kroonprints Gustav Adolf, 350 aasta juubelit peeti raudse eesriide taga, 375 aasta juubelile kutsuti valitsev kuningas Karl XVI Gustav koos kuningannaga.

Rootsi kuningad ja Eesti

•• Üks esimesi rootslaste kuningaid, kes Eestis käis, oli Ingvar. Ta korraldas 600. aasta paiku siia svealastega sõjakäigu ja sai Lääne-Eestis lahingus surma. Ingvari hauakohti on Eestis väidetavasti vähemalt neli.

•• 1220 tuli kuningas Johan I oma väeosaga eestlasi ristima ja uusi maid vallutama. Mõni kuu hiljem jäid rootslased oma tugipunktis Lihulas Eesti talupoegade piiramisrõngasse ja umbkaudu 500 rootslasest tapeti peaaegu kõik, vaid üksikutel õnnestus pääseda Tallinnasse taanlaste juurde pakku. Kuningas Johan oli selleks ajaks Eestist läinud, aga temagi elas veel vaid kaks aastat.

•• 1583 lõppes Liivi sõda ning Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi võimu alla. 1589. aasta augustis kohtusid Tallinnas värskelt ümber ehitatud Toompea lossis Rootsi kuningas Johan III ja tema poeg, Poola kuningas ja Rootsi troonipärija Sigismund. Johan III lootis, et poeg loobub Poola troonist ja läheb koos temaga Rootsi. Nii rootslased kui ka poolakad olid aga selle vastu ja Johan III plaan kukkus läbi.

•• 1700 algas Põhjasõda ja 1700–1701 oli kuningas Karl XII Eestis, et võidelda Vene tsaari Peeter I vastu. Karl XII-st ehk Raudpeast kõneleb hulk Eesti rahvajutte. Kui lugusid uskuda, tegeles Karl XII Eestis peamiselt enda varjamisega talupoegade juures ja puude istutamisega. Ta olevat istutanud vähemalt 65 puud üle Eesti, millest paljud on üleloomulikel asjaoludel tavalisest puidutükist kasvama hakanud – jalutuskeppidest, katkiläinud vankritiislist, kraavi visatud tõllarattast jne. Samuti on teada hulk mütse ja keppe, mis kuningas maakirikus käies maha unustas. 1701 suundus Karl XII lõunasse ja Eestisse enam ei naasnud. 1710 läks kogu Eesti venelaste kätte ja “vana hea Rootsi aeg” lõppes.

•• Eesti vabariiki külastas Rootsi kuningas esimest korda 1929. aasta juunis. Gustav V tuli Rootsit külastanud riigivanem Jaan Tõnissoni kutsel vastuvisiidile Tallinna. Tallinnas oli ta põgusalt viibinud ka varem – olles 1908. aastal teel Peterburi.

•• 1932. aasta suvel käis Tartu ülikooli 300 aasta juubeli pidustustel Rootsi kroonprints Gustav Adolf (hilisem kuningas Gustav VI Adolf). Peale Tartu külastas ta ka Tallinna, Narvat ja Haapsalu.

•• 1936. aasta oktoobris käis Narva lahingu mälestussammast avamas Rootsi prints Gustav Adolf (Gustav VI Adolfi poeg ja praeguse kuninga isa), tema saatjate seas oli ka diplomaadist sugulane krahv Folke Bernadotte.

•• 1992. aasta aprillis tegid Eestisse ametliku visiidi Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. See oli esimene kuninglik visiit taasiseseisvunud Eestisse ja elu jäi neil kevadpäevil praktiliselt seisma, sest inimesed tahtsid oma silmaga näha päris kuningat ja kuningannat. Peale Tallinna käis kuninglik paar Tartus taasavamas Gustav II Adolfi ausammast ülikooli peahoone taga ja Läänemaal, kus kohtuti ka rannarootslastega.

•• 2002. aasta mais külastasid kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia Tallinna ja Haapsalut uuesti, seekord eraviisil.

Rootsi kuninganna Silvia

•• Sündis 23. detsembril 1943 Saksamaal Heidelbergis ja sai nimeks Silvia Renate Sommerlath.

•• Isa Walther oli sakslane, ema Alice brasiillanna. Enne Silviat sündisid perre pojad Ralf, Walther ja Jörg. Ema, isa ja vend Jörg on praeguseks surnud.

•• 1947–1957 elas pere Brasiilias São Paulos, kus isa ajas äri.

•• 1963 lõpetas Düsseldorfis keskkooli ja õppis 1965–1969 Münchenis tõlgiks põhirõhuga hispaania keelel.

•• Pärast kooli lõpetamist töötas Münchenis Argentina konsulaadis. Samuti on ta töötanud Müncheni suveolümpiamängude ja Innsbrucki taliolümpiamängude korralduskomitees tõlgina ning külaliste vastuvõtmise ja protokolli valdkonnas. Põgusalt on ta proovinud ka lennukistjuardessi ametit.

•• Pärast abiellumist Rootsi kuninga Karl XVI Gustaviga on keskendunud kuninglikele kohustustele ja perekonnale ning heategevusele.

•• On kolme lapse ema.

•• Räägib kuut keelt: rootsi, saksa, portugali, hispaania, inglise ja prantsuse ning oskab ka viipekeelt.

Silvia ametlikud kohustused oktoobris

•• 3. oktoober – Quadriga auhinna “United We Care” vastuvõtmine Saksamaal Berliinis

•• 5. oktoober – osalemine Tartu ülikooli 375. aastapäeval

•• 9.–11. oktoober – Bulgaaria riigivisiidi vastuvõtmine

•• 15. oktoober – Rootsi olümpiakomitee esindajate Gunilla ja Stefan Lindbergi audients Stockholmi kuninglikus palees

•• 15. oktoober – osalemine heategevuskontserdil Stockholmi toomkirikus

•• 16. oktoober – osalemine heategevusorganisatsiooni Mentor Sweden 10. aastapäeval Stockholmis

•• 17. oktoober – naisteühenduse Ruter Dam aastaauhinna üleandmine ja ühenduse 20. aastapäeva tähistamine Stockholmis

•• 23. oktoober – galaõhtusöök Maailma Lastefondi toetuseks Brasiilias São Paulos

•• 25. oktoober – osalemine Läänemere konverentsil ja Camerata Nordica kontserdil Kalmaris

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare