Kuningas kippus kuu peale rokkima
1976. aastal Joachim Knauthi lasteraamatu põhjal valminud kultuslavastus “Kuidas kuningas kuu peale kippus” ilmus sel nädalal avalikkuse ette videokasseti ja uue muusikaplaadina.
“Kuidas kuningas kuu peale kippus” sisaldas omas ajas revolutsioonilisi meloodiaid ja rütme, mida kandis ette tollal ülipopp ansambel Ruja. Nüüd on Ruja lugudest oma versioonid lindistanud ansamblite No-Big-Silence ja Kosmikud liikmed.
Volkonski lood uues kuues
“Kuidas kuningas kuu peale kippus” tänase päeva mõttes projektijuht oli 1976. aastal lavastaja Elvi Koppel, kes valis heliloojaks Volkonski, kes omakorda jäi pidama Ruja esitusel. “Lastenäidendis oli tähtsaks teemaks nõidumine, nii et ma mõtlesin, et sellised rokirütmid peaksid sinna väga hästi sobima,” meenutab helilooja muusika saamislugu. Tema mäletamist mööda mingisugust pahandust muusika esile ei kutsunud, kuigi kommunistlikud tsensorid proovisid sel ajal tele- ja raadioeetrist tõrjuda kõike, mis tuletas meelde läänelikke eeskujusid.
Kunstitegijad omakorda püüdsid peibutada publikut rokkmuusikaga. Seesama Ruja mängis noorte seas ülipopulaarses Noorsooteatri lavastuses “Protsess”, mis valmis 1975. aastal ja mille ajal oli saal puupüsti välja müüdud.
Äsja valminud heliplaadil laulavad legendaarsele lastelavastusele kirjutatud laule Peeter Volkonski ise, Hele Kõre, Peeter Malkov ja DJ Sinda. Helilooja on rahul ka muusika uusversiooniga. “Ma ei ole lõplikku plaati veel saanud, see tuuakse mulle nädavahetusel. Kuulasin autos üht vahepealset versiooni ja see meeldis,” ütles Volkonski.
“Kui võtame selle järgi, et No-Big-Silence’i poisid tegid telelavastuse muusikast uue plaadi tänu lapsepõlves nähtud teatrilavastuse mälestusele, siis võime öelda, et selles muusikas oli tollal vastukultuuri iva olemas,” rääkis Volkonski.
Filmilint oli heas korras
Osatäitjateks valis Elvi Koppel tol ajal ülikuulsad lavakunstikooli seitmenda lennu diplomandid Urmas Kibuspuu, Anne Paluveri, Eero Spriidi, Kalju Orro, Aare Laanemetsa ja Külliki Tooli, kes olid Volkonski kursusekaaslased, nagu ka tantsude ja liikumise seadja Ago-Endrik Kerge. Vanematest näitlejatest tegid kaasa Väino Laes, Lauri Nebel ja Teet Hanschmidt. Kuningat mänginud varalahkunud teatrilegend Urmas Kibuspuu tegi seda lastele mõeldud tööd just oma näitlejakuulsuse tõusuhetkel.
Kolmandat aastat oma arhiivi põhjal edukalt videokassette tootval ETV-l oli kunagise menuka lastelavastuse “Kuidas kuningas kuu peale kippus” video plaanis juba ammu. See, et muusikud valmistasid samal ajal oma uusversiooni lauludest, oli lihtsalt õnnelik juhus. 1976. aastal salvestatud videomaterjal oli produtsent Kristel Marani sõnul vanust arvestades täiesti heas korras. “Filmilinti me restaureerima ei pidanud,” kommenteeris Maran ligi 30 aastat vana salvestise kvaliteeti.
Knauthilt luba ei küsitud
Telelavastuse käsikiri pärineb Dagmar Normetilt, kes võttis aluseks Saksa Demokraatliku Vabariigi autori Joachim Knauthi lastenäidendi. Knauth on kirjutanud teatritekste ja kuuldemänge just lastele ja oli omal ajal hinnatud autor, kes on võitnud oma töödega auhindu.
Nõukogulikus õigusruumis oli tekstide suvaline kasutamine tavaline, selleks ei olnud tarvis isegi autori luba küsida. Toonased autoriõiguse organisatsioonid tegid oma korra järgi mingeid rahalisi arveldusi ja asi oligi korras.
ETV käsitluse järgi on telelavastuse stsenaariumi autor Dagmar Normet ning stsenaristi õigused on tulnud üle ETV-le kui produtsendile. Eesti Näitemänguagentuuri juhataja Moonika Läänesaare ütles, et säärase kasseti väljaandjal peab olema leping ka aluseks võetud materjali autoriga. “Knauthi teoste ilmumisaastate järgi saab öelda, et ta looming on täiesti kaitstud,” ütles ta. Knauthi autorsust ei vaidlusta ka videokasseti väljaandjad, teda nimetatakse kui mängitava loo autorit. Kokkulepet Knauthiga ETV-l praegu pole, nii et video “Kuidas kuningas kuu peale kippus” kunstilisi saavutusi õilistab omakorda piraatteose sära.
