Juba hulk aega enne Sündmust käivitus läbimõeldud ahel lehereklaamidest, kuulutustest ja intervjuudest. Et Sündmus kujuneks tõeliseks meedialemmikuks, mängiti kindlate trumpide peale - üldtunnustatud Maestro ja tema poolt esitatavad Kunstiteosed.

Maestro vaimukad ja sõbraliku tooniga esinemised sisendasid kõigisse veendumust, et Sündmus on just see, mida ammu oodatud.

Korraldajate käed-jalad liikusid Sündmuse lähenedes üha käbedamalt, hetketi tundus, et ei tulda ajaga/rahaga välja, kuid seda suurem oli rõõm ja rahulolu, kui kõik siiski käivitus. Juba enne Sündmuse algust võis õhus tunda millegi erilise peatset laotumist kunstijanulise publiku ette. Areen, mis oli püstitatud Sündmuse jaoks, avaldas möödakäijatele sama palju muljet kui kõige õnnestunum lehereklaam, rääkimata Maestro juhatamise all esinevatest Kunstnikest - näis ju tõeliselt imestamisväärt, kuidas sellist hulka on võimalik suunata korraga ja ühe eesmärgi nimel koos mõtlema ja tegutsema.

Juba enne Sündmuse algust võis sellele ennustada suurt edu, sest publikut oli kogunenud üle ootuste rohkelt. ühtekuuluvustunnet süvendas avanev vaatepilt - õlg-õla kõrval tulid Kunstist osa saama kõige erinevamate ühiskonnakihtide esindajad, igaüks omal moel - kellel käes anum julgust andva märjukesega, kellel kandekotti surutud lõpptulemus päevasest poode mööda traavimisest, kellel pihus lapselapse peenikesed sõrmed. Kui kõige eriilmelisema tehnilise iseloomuga kastide, kopsikute ja toigaste keskele ilmusid Kunstnikud, oli kõik valmis ürituse alguseks.

Ning sealt ta tuli. Jagades publikule oma päikeselist sära, ilmus kõigi ette valgesse rüütatud Maestro. Publikut läbis äratundmisrõõm ja kindel teadmine, et kõik järgnev on kindlates kätes. Pärast Maestro efektset avalööki hakkas publiku ette jõudma kunstilisi hõrgutisi, mida igaüks võis oma teadmiste piires nautida - kas vaikselt kaasa ümiseda ja samal ajal mõistatada, kust pagan küll see tuttavaks saanud, või pidada ümberkaudsetele lühikese efektse loengu ettekantava kunstiteose saamisloost ja lektori isiklikust suhtest sellega. Samas võis esitatavat võtta ka taustana, mis loob hea meeleolu jäätise limpsimiseks/pilvede vaatamiseks/tuttavate otsimiseks/unistamiseks/klatshimiseks/rüüpamiseks/suudlemiseks - kõigiks neiks inimliku äraolemise viisideks, mida pakub vaid selline hiiglaslik kohtumispaik nagu Sündmus.

Maestro elegantsete keerutuste rütm manas publiku ette sobiva tempoga ja sobival hulgal meeleolusid, kuni kätte jõudis finaal. Ilutulestikku seekord küll polnud, kuid see-eest sai publik osaleda isikliku panusega viimase Kunstiteose sünnis, järgides Kõnemehe näpunäiteid. Too oli andnud endast parima, püüdes Kunstiteoseid teha üldrahvalikult mõistetavamaks. Kuigi suur osa publikust teda ei kuulnud, süvendasid ka tema etteasted - kasvõi puhtvisuaalsel kujul - Sündmuse hubasust. Kõikudes, lehvitades ja lauldes näitas publik tõelist valmisolekut aidata kaasa finaali kujunemisele rõõmuhõiskeliseks apoteoosiks. Varsti sooritaski Maestro viimase efektse kaare, kinkis publikule viimase kummarduse ja viimase naeratuse - ning oligi aeg lahkuda.

Nagu otsatu hulk sipelgaid voolas inimjõgi laiali, kandes hinges rahulolu ja näol õndsat ilmet Sündmusest osasaamisest. Kunstnikudki lahkusid, sulades muu inimmassi sekka, kusagile suundus ka Maestro - ette valmistama järgmisi Sündmusi. Korraldajad korjasid kokku oma kaste, kopsikuid ja toikaid ning tundsid, kuidas pingelangus surub peale meeletu rammestuse. Juhul, kui see oli eelnevalt planeeritud, pidi nüüd küll tööd jätkama, paisates kaubandusvõrku kõige erinevamaid üllitisi, mille ostmisväärtust peale Maestro ja Kunstiteoste sära kaunistab nüüd ka kordaläinud Sündmuse aupaiste. Kui kommertstegevust ei järgnenud, pole ka midagi katki. Korraldajad olid korraldanud, Maestro ja Kunstnikud esinenud, publik osa saanud, ajakirjanikud kirjutanud, raadio ja televisioon edastanud. Koristajatel jäi veel kokku pühkida tühjale platsile jäänud ladestus õlletopsidest ning paberilehtedest Maestro naeratava näo ja esitatud Kunstiteostega, ning raamatupidajatel panga vahet siblides korda ajada viimased raha liikumised ühelt arvelt teisele. Kõik olid rahul, kõik nägid, et see hea oli. Kunst oli taas kord jõudnud massidesse.

EERO RAUN