Kunsti- ja muusikakirjandus ei kuulugi teadusraamatukokku
Põhjendus kõlab, et tegemist pole teadusraamatukogudega. Sellise määratluse aluseks on aga ministeeriumi enda määrus, millega praagitaksegi kaunitele kunstidele keskendunud raamatukogud teisejärguliseks.
“Minu teada sellist teadus- ja mitteteadusraamatukogudeks jagamist mujal maailmas ei tehta – kõik ülikooliraamatukogud ongi teadusraamatukogud,” iseloomustab praegu kehtivat korda muusikaakadeemia raamatukogu juhataja Ilvi Rauna.
Mart Kalm peab kunsti- ja muusikaakadeemia raamatukogu teisejärguliseks määramist formaalseks ja näeb asja taga laiemat diskrimineerimist. “Selline jagamine ei vasta kehtivale arusaamale teadusest kui universaalsest katusmõistest. Nagu sellest oleks veel vähe, ka kunstiuurimist kui sellist käsitletakse pooletoobise teadusena.
Säärase korra vastu on möödunud aastal ajakirjas “Raamatukogu” ilmunud kirjutises võtnud sõna muusikaakadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas. Selle korra vastu on protestinud ka rektorite nõukogu, kes saatis 27. jaanuaril ministrile kirja, milles nõuab EMA ja EKA raamatukogu lülitamist teadusraamatukogude hulka ja kummalegi 300 000 krooni eraldamist. “Sellest meile algatuseks isegi piisab – arvestades, et siiani on see olnud null,”räägib Ilvi Rauna.
Haridus- ja teadusministeeriumi teadustalituse juhataja Indrek Reimandi sõnul on ministeeriumi töökavas määrusemuudatused, mis loodetavasti võimaldavad nimetada EMA ja EKA raamatukogu teadusraamatukogudeks. Mida see aga endaga kaasa toob, on veel vara rääkida.
