Kunsti väikevormidest täispika romaani ja mängufilmini

ERVIN õUNAPUU: Edaspidi pole välistatud ka Hollywood. See võib kõlada õõnsalt, aga sinna me peame kõik jõudma.

TARMO TEDER

Eesti kultuuris graafiku, romaanikirjaniku ning teatri- ja filmikunstnikuna tuntud Ervin õunapuu on rahvusvaheliselt silma paistnud ka akvarellistina. Viimasel paaril aastal on aga õunapuu hoopis kinokunsti kaldunud.

Ervin õunapuul on käsil järjekordsed filmivõtted. Millega on tegu?

Tegemist on kümneminutilise videomängufilmiga "Aaria", näitlejateks Ain Lutsepp ja Aleksander Eelmaa. Stsenaariumi idee sain ühest Siegfried Lenzi novellist, olen ka rezhissöör. Operaatoriks on Rein Kotov, toodab stuudio Allfilm.

Tegite Toomas Hussariga kahasse realistlik-absurdse "Linnapea", milles Arvo Kukumägi peaosas hiilgab. See film peaks esiekraniseeruma 1. jaanuaril 1998, nagu ETV telefilmile kombeks?

Koos Andres Puustusmaaga äratasime uuesti ellu loomingulise ühenduse Paabel Visoon. 6. detsembris peaks Von Krahli teatris toimuma Paabel Visooni ühenduse filmide õhtu, kus saab näha praegu siin tehtavat "Aariat" ja ka "Linnapead". Toomas Husssar on selle pooletunnine videomängufilmi rezhissöör ja mina kunstnik, stsenaariumi kirjutasime kahasse.

Mis on tinginud kaldumise filmikunsti?

Kino on ilmselt ainus kunstiliik, kus ma saan ennast täielikult väljendada. Ja selleks arusaamiseks kulus oma 20 aastat.

õunapuu käsi on kaasa mänginud ka ETV Teleteatri videofilmide tegemisel. Kuidas läks Mikiveriga?

Mikk Mikiveri juubeliks tegime portreefilmifilmi "60 aastat sekundis", kus Mikiver mängis ise peaosa. Ta püüdis näidata, et ma avasin Mikiveri sellisena, nagu teda mitte keegi kunagi varem pole näinud ega võib-olla ei näegi, sest see oli minu isiklik visioon Mikiverist kui inimesest ja kunstnikust.

Ervin õunapuu lavakunstniku töö algas 20 aastat tagasi Vanemuises, kus nüüd sügisel Mikiveri lavastatud "Othellole" lavakujunduse tegite?

Mulle on ka teised lavastajad koostööd pakkunud, kuid viimasel ajal olen ma ainult koos Mikk Mikiveriga teinud. Ka Draamateatris.

Kui kaugel on Von Krahlis ooper "Olivia meistriklass"?

Selle libreto kirjutas Peeter Jalakas, muusika Lepo Sumera. Praegu käivad juba peaproovid, mina tegin kujunduse. Aga ma pean niipalju ütlema, et sellest romaanist pole seal midagi järele jäänud, võib-olla ainult pealkiri, sest Jalakas kirjutas oma loo ju ise.

Romaan "Olivia meistriklass" oli inspiratsiooniallikaks uuele zhanrile?

Loomulikult. Alles on ka romaaniga samad tegelaskujud, kes elavad ajast aega. Ja ausalt öeldes on see mul Peeter Jalakaga alles esimene koostöö, kuigi me oleme Toomas Saarepeara ja Toomas Hussariga Jalaka juhitud teatrimajas koos lavastanud.

Hermakülaga pole midagi plaanis?

Ei ole ette näha ja ei ole ka juba aastaid teinud.

Mis põhjusel?

Ju siis on nagu mõistmised ja arusaamised lahku läinud, aga see ei välista seda, et me kunagi tulevikus jälle koostööd ei teeks.

Mõttekaaslased, ideetrust ja filmigrupp? Kas rezhissöör õunapuu tunneb end juba kui paras kala vees?

Ega ei tunne ikka. Mul on väga hea meel, et praeguse "Aaria" tegemise ajal oleme koos operaator Rein Kotoviga ühise tunnetuse leidnud. Ma usun, et samas on see "Aaria" peaprooviks juba sellele päris - täispikale mängufilmile, mis kannab nime "Kõrbekuu" ja mille stardiks Eesti Filmi Sihtkapital raha juba eraldas. Praegu on filmivõtted ettevalmistamisel, rezhii on valmis, võttepaiga puhul on kaks võimalust - kas lähme filmima päris kõrbesse Usbekistani või Leedumaale Nidasse. Algselt tahtsime seda tegema hakata, siinsamas Männiku liivakarjääris. Olen selle "Kõrbekuu" stsenarist ja rezhissöör.

Mille põhjal näitlejaid valite?

Valin neid näitlejaid, keda juba aastakümneid väga hästi tunnen. Tean nende võimalusi ning näitlejatele ütlen ma ainult ühe märkuse, et ära karda üle mängimist, sest mulle meeldib, kui näitleja mängib "üle võlli".

Paar aastat tagasi käisite ka Hollywoodis maad kuulamas?

üks variant on see, et ma tahan end siin (koduses kultuuriruumis T.T) realiseerida, julgust ja eelkõige kogemusi kasvatada. Edaspidi pole välistatud ka Hollywood. See võib kõlada õõnsalt, aga sinna me peame kõik jõudma.

Mis järgus on praegu teie uus raamat?

Absoluutses mõttes seisab, sest mul pole praegu aega midagi kirjutada. Aga samas ma teen isegi siin platsil märkmeid, mida hakkan hiljem raamatus kasutama.

Aju on paremini tööle hakanud?

Hämmastav on see, et nii kui mul 40 aastat ette lõi, siis avanesid mus mõned kanalid, millest mul enne aimugi polnud. Aju hakkas plaksti tööle, nagu Scwartzwaldi kell.

Kultuurileht Sirp avaldab õunapuu tehtud kultuuriteemasid pilavaid joonistusi.

Mulle meeldib telefoniga rääkides automaatselt joonistada. Sirbi peatoimetaja Mihkel Mutt nägi neid joonistusi ja võttis avaldada.

Mida arvate Ervin õunapuust?

Mati Unt

kirjanik ja lavastaja

üks huvitavamaid ja jõulisemaid kujusid Eestis. Romaan "Olivia meistriklass" on väga hea ja andekas teos. Erakordselt jõuline ja andekas. Ta tõestab, et lavakujundamist ei pea eraldi õppima, et peab lihtsalt teatrit tunnetama. Looja peabki selline olema. Olgu ta eeskujuks kõigile teistele.

Hannes Varblane

luuletaja

Ma tunnen Ervinit 1970-ndate lõpu Tartust, kus ta hakkas graafikuna silma paistma. Sai temaga koos seigeldud ja joodud. Kogu aeg oli näha, et temas peitub võimas potentsiaal ja just selline mitmekülgne - et ta pole mitte ühes asjas andekas. Peale kõike muud õunapuu ka väga hea näitleja.

Viktor Niitsoo

Riigikogu liige (Isamaaliit)

Tunnen õunapuud 1977. aasta Tartust, 1984 meie tutvus jätkus. Olen jälginud õunapuu tegemisi nii elus kui ka kunstis ja suhtun tema ekstsentrilisusse sallivalt. Ta üllab mind kui äärmiselt andekas inimene, kellele on minu arvates tunduvalt rohkem lubatud kui teistele, harilikele inimestele.

Eve Pärnaste

galerist ja astroloog

õunapuu on elus jõuline, isegi brutaalne inimene, aga tema tööd on peenekoelised ja need on mulle alati meeldinud. Ka meie galeriis rippusid üks tema maal ja akvarell. Ja meil oli kangesti kahju, kui need ära osteti, sest me pidasime neid oma galerii eheteks.

Olev Remsu

kirjanik

Minu arvates on õunapuu meie oludes kõige klassikalisem - Bretoni 20.-30.-ndate vaimus sürrealist. Ja seda igal alal, mida ette võtab. Automaatselt vaba sisekirjutamine või mingi kunstiline akt on sisuliselt sama spontaansed, nagu eluliselt vahetu õunapuu käitumine. Aga rezhissöörina vajab ta distsipliini.