Louis Isadore Kahn (1901-74) on Eestis sündinud maailma üks 20.sajandi mõjukamaid arhitekte, kelle õpetus ja looming on mõjutanud paljusid tänapäeva tipparhitekte. Kahni loomingu peamine märksõna on ajatus – tema monumentaalsed ehitised ei mahu otseselt ühegi stiili või voolu alla, nad on universaalsed.



Kahni päevade raames toimuvad rahvusvaheline arhitektuurikonverents, näitus Louis Kahni loomingust ja filmi „My Architect” esitlus. Kuressaare raekojas avatakse Louis Kahni portree, mille maalis tema tütar, maalija Alexandra Tyng, kingitusena Kuressaare linnale.



Eestisse saabuvad Louis Kahni poeg ja filmi „My architect” (2003, esitatud 2004.a Oscari nominendiks dokumentaalfilmide kategoorias) autor Nathaniel Kahn koos produtsent Susan Behriga, konverentsi pealektoritena Robert McCarter (monograafia „Louis I.Kahn” (Phaidon Press,London, 2005) autor, Florida ülikooli arhitektuuriõppejõud, hetkel külalisprofessor Veneetsia ülikoolis), Anne Tyng (arhitekt, Louis Kahni partner nii töös kui isiklikus elus), Thomas Leslie (Iowa ülikooli arhitektuuri abiprofessor, uurinud Kahni ja Komendandi 18 aasta pikkust koostööd).

Külalistena saabuvad Kimbelli kunstimuuseumi (mis on ka üks Kahni tähtsamaid töid) arhitektuurikuraator Patricia Loud, Pennsylvania ülikooli arhitektuuriarhiivi kogude juht William Whitaker ja L.Kahni tütar Alexandra Tyng koos oma tütre Becca Kantoriga.

Eestipoolne pealektor konverentsil on arhitekt ja arhitektuuriõppejõud Vilen Künnapu.

Konverentsi Kuressaare linnateatris juhib Hollandi arhitekt Christopher Möller (S333 Architecture + Urbanism Ltd).



Louis Kahni näitusel Kuressaare lossis tulevad lisaks tema loomingule esitlemisele esmakordselt maailmas Louis Kahni (sündinud nime all Leiser-Itze Schmuilowsky) sünnidokumendid, mis leiti saabuva ürituse ettevalmistamise käigus Läti riiklikust ajalooarhiivist. Kahni emapoolse suguvõsa ajaloo põhjalik uuring kinnitab Kahni pärinemist Kuressaarest ja lisab palju olulisi fakte senisele teadmisele Kahni päritolust, mis siiani tänu nimevahetusest põhjustatud segadusele oli puudulik.

Ülejäänud näituse materjalid pärinevad peamiselt Pennsylvania ülikooli arhitektuuriarhiivist, lisaks on kasutatud Raymond Meieri (USA) eksklusiivseid fotosid Bangladeshi rahvusassamblee hoonest Dhakas, mis on Kahni üks tippteoseid. Näituse kujundaja on Peeter Laurits.