Kuuldused kindral Kerti ümber

Visalt levivad kuulujutud kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kerdi võimalikust väljavahetamisest, kuigi kuuldustel puudub igasugune arukas põhjendus ja küllap ka alus. Kaitseminister Jüri Luik on kõik kuulujutud parlamendi kõnetoolist või leheveergudel tarmukalt ümber lükanud. Tõsi küll, riigikaitse kõrgeim juht president Lennart Meri vaikib.

Mis võiks olla Kerdi tagandamise põhjus? Aastaid tagasi tehtud vead? President on need avalikult andestanud ning ei eksi vaid see, kes midagi ei otsusta. Erimeelsused poliitikute või kaitseministeeriumi ametnikega? Neid peaaegu ei olegi, sest vaevalt julgeks ükski poliitik või riigiametnik välja tulla mõttega, et Eestit pole tarvis relvaga kaitsta. Puudulik sõjalis-strateegiline haridus? Just nüüd, pärast Soome ja USA kõrgete õppe-asutuste lõpetamist on Kert kaitseväe juhataja ametiks valmis rohkem kui kunagi varem. Halvad hinded kõrges koolis? Kert ja ameeriklased väidavad vastupidist. Kerdi hülgamine vihastaks kindlasti ameeriklasi, kes teda nüüd oma kasvandikuks peavad.

Lõpuks pole Kerti õigupoolest kellegi vastu vahetada. Kui, siis mõne endise nõukogude polkovniku vastu, kelle eest isegi NATO Euroopa vägede endine ülemjuhataja kindral Wesley Clark hoiatas. Kolonelidele Urmas Roosimäele ja Märt Tirule käis kaitseväe juhataja amet silmaga nähtavalt üle jõu. Kaitse-väes on niigi maad võtmas Nõukogude armeele omased intriigid ja pugemine.

Kerdi tagandamine paneks presidendi väga rumalasse olukorda. Seni on Kadriorus sündinud riigikaitse juhtimist puudutavad otsused olnud pikas perspektiivis valed – ennast ammendanud Aleksander Einseln jäi liiga kauaks kaitseväe juhatajaks, Johannes Kert edutati liiga vara jne. Kunagi tulevikus peab president küll hakkama nuputama, mida hakata peale 40-ndais aastais kindralleitnandiga ehk enda toodetud olukorraga, sest kindlasti ei saa Kert olla kaitse-väe juhataja 20 või 25 aastat järjest.

Kerdi enda tagasiastumispalve kasvõi sunnitud esitamine paneks kindrali plindrisse, sest nii reedaks ta ise ohvitserid, keda ta on veennud raskuste ja segaduste kiuste tööd jätkama, ning lööks käega tema peale kulutatud rahale.

Järelikult ei ole Kerdi tagandamine kasulik presidendile isiklikult ega riigikaitsele tervikuna. Seetõttu soovitab Eesti Päevaleht määrata kaitseväe juhatajale seadusega kindel ametiaeg, mis lõpetaks poliitilise tõmbetuule selle ametikoha ümber ning tagaks ohvitserkonnale rahuliku tööõhkkonna.