Kuulsused võitlevad õiglase kaubanduse eest


1980. aastatel sotsiaalse õigluse eest võitlejaid ühendanud Make Trade Fair on kõvasti laienenud ja üritab nüüd parandada arengumaade tootjate olukorda maailmaturul, kirjutab Tiiu Laks. Liikumisega on ühinenud teiste hulgas Antonio Banderas, Michael Stipe ja Alanis Morissette.

Coldplay laulja Chris Martin käis Ghanas ja nägi, kuidas Ameerika ekspordib oma põllumajandusülejääke (mis on tekkinud toetustest tingitud ületootmisest) arengumaadesse ning müüb neid seal odavama hinnaga kui kohalikud põllumehed oma toodangut. Seetõttu ostavad sealsed inimesed ameeriklaste ülejääke ning kohalikud farmerid ja ka (põllu)majandus jäävad rahata.

“Ghanas kasvatatakse odavaid tomateid. Aga ma nägin turul laudu, mis olid Itaaliast imporditud odavaid konservtomateid täis laotud,” ütles üks kuulsamaid õiglase kaubanduse toetajaid Martin. “Kui aga Ghana tahaks oma tooteid Itaaliasse eksportida, siis pandaks neile peale suured maksud. See ei ole loogiline.”

Sama kampaania raames käis Chris Martin ka Haitil, kus taolise käitumise tulemusel on viiendik rahvastikust tööta ja vireleb vaesuses. Coldplay näitab enne oma kontserte suurtelt ekraanidelt lühikest videot, kuidas inimesed ebaõiglase kaubanduse tõttu kannatavad. Bändi Ameerika-tuuril koguti ligi 80 000 toetushäält Make Trade Fairi kampaaniale.

Kontserdid ja kohtumised

Samal teemal:

Õiglast kaubandust toetab ka bänd R.E.M., kes samuti tavatseb kontsertidel toetusallkirju koguda. Viimasel tuuril saadi kokku üle 11 000 allkirja. Bänd on käinud ka Aafrikas kohtumas maakohtade vaestele naistele mõeldud programmis osalejatega.

Make Trade Fairi liikumise tuline toetaja on näitleja Minnie Driver, kes käis Bangkokis kohtumas rõivatootjate esimese ametiühinguga.

Tuntud aktivist, bändi U2 laulja Bono reisis Aafrikasse, et rääkida kohalike puuvillakasvatajatega põllumajandustoetustest ja nende mõjust hindadele.

Oma panuse annavad liikumisse näiteks näitlejad Colin Firth, Antonio Banderas ja Gael Garcia Bernal, lauljad Damon Albarn (Blur), Jamelia, Thom Yorke (Radiohead) ja Alanis Morissette ning legendaarne sportlane Haile Gebrselassie.

Nemad ja veel teisedki staarid lasid end Make Trade Fairi kampaania raames pildistada. Fotode läbiv teema on toidu raiskamine – nii on modellid neil kaetud piima, apelsinimahla, riisi, ‰okolaadi ja muu söödavaga. Fotod osutusid rahva seas sedavõrd menukaks, et paljud ameeriklased kasutasid juhust ja lasid Make Trade Fairi kampaania ajal oma iidolite eeskujul ka ennast maisi, puuvilla või riisiga kaetuna pildistada.

Make Trade Fair teeb koostööd Bob Geldofi veetava populaarse kampaaniaga vaesuse vastu – Live8, mille loosung on “Tehkem vaesusest ajalugu” (“Make poverty history”).

Mis saab aga Make Trade Fairi toetuseks kogutud allkirjadest? Need lähevad survevahendina käiku heaoluriikide majandusministrite ja maailma kaubandusorganisatsiooni kohtumistel. Seni on saavutatud vaid väiksemaid töövõite, kuigi kampaania ise on populaarne. Praegu on allkirju kogutud 17 844 945 – kõige rohkem Indiast (5 101 441). Euroopa riikidest enim hääli on antud Suurbritanniast (970 052).

Õiglase kaubanduse liikumist saab toetada internetis:

www.maketradefair.com/join.

Make Trade Fair üritab ohjeldada heaoluriike

•• Kui praegused suurriigid veel oma majandust arendasid, kaitsesid nad seda välismaise konkurentsi eest tollide jms kaudu, seni kuni nad olid piisavalt tugevad, et ilma erimeetmeteta hakkama saada. Nüüd aga takistatakse praegustel vaestel riikidel sama tegemast.

•• Suurriigid rõhuvad maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaba kaubanduse põhimõttele, mis eeldab, et kui kaubavahetusele piiranguid (tollimaksud jms) ei seata, siis võiks iga maa majandus õitsele puhkeda, tehes seda, mida nad osa-takse kõige paremini.

•• Ideaalis peaksid WTO reeglid kaotama kaubandusbarjäärid arenenud riikides, kuid lubama vaestel riikidel nende reeglitega oma majandust kaitsta nii kaua, kuni nad on piisavalt tugevad, et konkurentsi pakkuda. Ometi juhtub tihti, et rikkad maad väänavad reegleid enda kasuks.

Rikkad maad kontrollivad maailma kaubandusturgu maksude abil.

Loe veel

•• Näiteks panevad nad sisse toodud toodetele peale kõrged impordimaksud ja vaesed maad ei saa nii oma kaupu sinna eksportida. Seetõttu veavad vaesed maad tihtipeale välja ainult odavat toorainet. Näiteks puuvilla ja kakaod, mida rikas riik kalliste riiete ja ‰okolaadi tootmiseks kasutab. Kui Aafrika, Ida- ja Lõuna-Aasia ning Ladina-Ameerika suudaksid igaüks oma ekspordi osakaalu maailmaturul tõsta kas või ühe protsendi võrra, tooks see vaesusest välja umbes 128 miljonit inimest.

•• Teine moodus turgu valitseda on patendid. Suurriikide patendinõuded tõstavad toodete hindu ja jätavad vaesed maad igal aastal ilma umbes 40 miljardist dollarist. Kuna ka ravimid on patenditooted ja sellisena kallid, ei jõua vaesemate riikide elanikud neid osta.

•• Arvestuslikult sureb maailmas igal aastal 14 miljonit inimest ravitavatesse haigustesse vaid seetõttu, et ei jõua ravimeid osta.

Ühenduse Oxfam korraldatav kampaania Make Trade Fair üritab neid asju muuta. Lisaks allkirjade kogumisele ja surve avaldamisele asuvad paljudes riikides Oxfami poed (tegutsevad juba aastast 1959), kus müüakse arenguriikide tooteid õiglase hinna eest.

•• Tooteid sildiga “Fairtrade” müüakse tänapäeval juba ka paljudes suurtes poodides.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare