Kunagi kuulsin bussis pealt kahe tavalise väljanägemisega naise vestlust. Üks ütles, et tema ooperisse ei kipu, sest see tunduvat kuidagi hirmus, „liiga kultuurne”. Kuidas julgustaksite teda ooperit proovima?

Lõbus küsimus. Inimestele tuleb toeks olla. Sama olukord on siis, kui riskid esimest korda ja maitsed kellegi ärgitusel sibulat või marineeritud kõrvitsat. Umbusklikel tuleb võtta julgus kokku ja proovida midagi uut, minna ooperisse. Juba atmosfäär, mis seal valitseb, peaks jätma elamuse. Kui inimene ei proovi, siis ei saa talle ka vastupidist tõestada. Kindlasti on esimestel külastustel oluline ooperi valik, soovitaksin Mozarti koomilisi oopereid, operette, Rossinit, näiteks „Tuhkatriinut”.

— Kas klassikalisel muusikal on põhjust pop- ja rokkmuusika klubikultuuri karta?

— Muidugi mitte. Nad isegi kohtuvad vahel, et midagi uut ja toredat luua. Klassikaline muusika on ja jääb, nagu ta senini on end tõestanud, samuti klassikaline ballett.

— Tundute olevat üdini õnnelik inimene. Kuidas on juhtunud selline asi, et eestlaslik kibedus on teist mööda läinud?

— Kõik, mis on eestlasele omane, on minus olemas. Pole meil, eestlastel, häda midagi. Pole vaja omaleiutatud stereotüüpe kaasas kanda ja neid teistele korrutada. Õnn on enda käes ja tihti ka saatuses. Tuleb osata olla õnnelik nende hetkede üle, mis on antud. Tihti me ei märka oma õnne ja ootame teda. Õnn aga oli meiega. Oli meis endis.

— Kui palju sõltub see õnn karjäärist?

— Muidugi on suur õnn teha edukalt tööd, mis sulle meeldib. Aga öelda, et õnnetunne kasvab katkematult koos õnnestunud rollide lisandumisega – see oleks lapsik. Õnn on see, kui sa oskad karjääri teha, ja õnn on see, kui sa oskad pereelu karjäärist lahus hoida.

— Kui kursis olete Eesti kultuuripoliitikaga? Mida sellest arvate?

— Jälgin uudiseid, aga oleksin ettevaatlik seisukohavõttudes. Piletid jäävad Eestis ka käibemaksu suurenemisel mitu korda odavamaks kui näiteks Viinis. Aga see on Austrias, kus elatustase on Eesti omast arvestatavalt kõrgem. Sammastele ja kujudele on alati vastaseid ja kõik teavad lugu Eiffeli tornist, mida peeti omal ajal Pariisi häbiplekiks. Kes kujutaks Pariisi praegu ilma selleta ette? Õigus on neil, kes on samba välja valinud, ja ka neil, kes seda ei soovi.

— Missugune on tänapäeval hea ooper?

— Väga raske küsimus… Eri maade kuulajatel on väga erinev maitse. Saksamaal eelistatakse praegu modernset lavastust, Itaalias vastupidi. Kuid ooperis ei piisa ainult ilusast häälest, olulised on ka lavapilt, kujundus, kostüümid ja – mis pea kõige olulisem – näitlejameisterlikkus.

— Kui kodus plaadi mängijasse panete ja sealt tuleb midagi peale ooperi, siis mis see on?

— Diana Krallist kuni Bob Marleyni.

— Mis on praegu teoksil?

— Praegu on väike paus.

— Mis on plaanis?

— Pärast lapsesaamist tuleb hakata uusi kleite tegema, sest ees ootab tihe kontserdihooaeg.

Kontserdid

Annely Peebo Eesti lavadel

•• Jõulukontserdid toimuvad 16.–21. detsembrini Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

•• Kodumaal harva esineva primadonna esituses saab kuulda mitmekülgset ja meeleolukat kava pealkirjaga „Jõulureis läbi ajastute”.

•• Peebot saadab klaveril pianist Hartmut Hudezeck Saksamaalt ja kaasa teeb Revalia kammermeeskoor Hirvo Surva juhatusel.