•• Kultuuri elutööpreemia pälvisid pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Leila Pärtelpoeg, Andres Sööt ja Lea Tormis, preemia suurus on miljon krooni.

•• Sisearhitekt Leila Pärtelpoeg  on tuntud eelkõige ajastutundlike sisekujunduste poolest. Tema kujundatud Sagadi, Vihula, Palmse ja Rägavere on saanud Eesti mõisakujunduse sümboliks ning vaid väärikate objektide loetelu palistab Leila Pärtelpoja loometeekonda: Tallinna raekojast kuni riigikogu hooneni.

•• Filmimees Andres Sööt on Eesti dokumentalistika suurkuju, kelle filmid suutsid viia meie dokumentaalfilmi kõrgkultuuri staatusesse. Ajalukku läinud Söödi filmid, nagu „511 parimat fotot Marsist”, „Jaanipäev”, „Reporter”, „Unenägu”, sisaldasid ühiskonnakriitilist poleemilisust, tuues samal ajal dokfilmi keelde visuaalselt mõjuvaid kunstilisi kujundeid. Vanameister Sööt on olnud tegev ka hilisminevikus, luues dokfilmid „Konrad Mägi”, „Neljakümnes sõda” ja „Ajapikku unustatakse meie nimi”.

•• Teatriloolane Lea Tormis on kirjutanud mitu raamatut Eesti teatrist ja balletist, arvustanud, kommenteerinud, õpetanud. Tema suurtöö, keset Brežnevi stagnaaega ilmunud teatriajalooraamat „Eesti teater 1920– 1940” on näide põhjalikkusest ja vaimsest põhimõttekindlusest, mis hoiavad teost meie teatrikirjanduses kesksel kohal ka täna-päeval. See teatri ajaloo käsitlus on tänini ületamatu oma mõtteerksuse poolest.

Teaduspreemiad

•• Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antavad 600 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad määrati Marika Mikelsaarele ja Arvo Otsale.

•• Energeetikateadlase Arvo Otsa kohta on kasutatud ka tiitlit „põlevkivi advokaat”. Alates 1950-ndatest on Arvo Ots tegelenud põlevkivi põletamise tehnoloogiatega, uurimistöö peasuunaks on tahkekütuste põlemine ja gaasiprotsessid aurukateldes. Ka vaidleb Ots vastu neile, kes nimetavad põlevkivi kaevandamist saastamiseks, sest selle juures unustatakse ära, et Eestil on olemas oma energiaallikas – see aga on kõige tähtsam.

•• Mikrobioloog Marika Mikelsaare nimi seostub juba tahtmatult kas inimorganismile kasuliku piimhappebakteri avastamisega või siis mõne järjekordse erialase tunnustusega. Tartu ülikoolis töötav Mikelsaar on teadlane, keda peale Eesti ülikoolide sooviks hea meelega enda ridades näha ilmselt ka piiritagused. Kuigi jogurtites leiduv Helluse bakter ehk ME-3 aitab inimeste sisikonnal korras püsida üle kogu maailma, on Mikelsaare teine, vähemalt sama suur panus olnud sadade arstiteadlaste koolitamine Tartu ülikoolis.

Spordipreemiad

•• 600 000-kroonised spordi elutööpreemiad määrati olümpiavõitjale Jüri Tarmakule ning pikka aega Eesti sporti vahendanud ajakirjanikele ja spordiajaloolastele Juhan Maidlole ja Erlend Teemäele.

•• Kõrgushüppaja Jüri Tarmak on esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni (1972) jõudnud. Ta on öelnud, et olümpia pole koht õppimiseks. „Sportlane peab olema valmis ekstreemsusteks – oma tulemus tuleb ära teha ükskõik millistes tingimustes, kas või kell kolm öösel.”

Tarmak on südameasjaks võtnud orienteerumise võistluste korraldamise ja ala arengu tagamise.

•• Pikaajaliste ajakirjanike Juhan Maidlo ja Erlend Teemäe nimi särab vastu paljude spordiraamatute autorite-koostajate-abimeeste nimekirjast. Parimad aastad pühendasid nad ajakirjanikutööle, hiljem panid tugevate statistikutena kokku Eesti spordi aastaraamatuid ning kümneid eri kogumikke. Teemäe suurim armastus on kergejõustik, mille statistikat ta on kogunud enam kui pool sajandit – peale Eesti on tema tööst huvitatud ka rahvusvahelised organisatsioonid ja mitmed mainekad ajakirjad üle maailma. Maidlo töötas enam kui 30 aastat Spordilehes, millest kujunes Nõukogude aja meelisajakirjandus paljudele.

•• 150 000 krooni väärt spordi aastapreemia laureaatideks kuulutati MM-i kuldmedalimees Andrus Veerpalu ja tema treener Mati Alaver, kaugushüppaja Ksenija Balta, tippsõudjad Allar Raja ning Kaspar Taimsoo ja spordivõistluste korraldaja Mati Lilliallik. Noorsportlase preemia pälvis Kardo Ploomipuu, invaujumise EM-i kuldmedalivõitja.

Tipptasemel kultuuri- ja teadustööd

•• Kultuuripreemia 2009. aasta loominguliste saavutuste eest, preemia suurus on 150 000 krooni:

Nikolai Aleksejev (loominguline tegevus 2009. aastal)

Marko Mäetamm (loominguline tegevus 2009. aastal)

Eero Endjärv, Priit Pent, Illimar Truverk, Mattias Agabus, Kristi Lents, Hannelore Kääramees (Tallinna tehnikaülikooli raamatukogu hoone projekteerimine)

Tõnu Õnnepalu (raamatud „Kevad ja suvi ja”, „Paradiis” ja tõlge raamatule „Tubakapood”)

Vallo Kepp (filmid „Uku Masingu maastikud” ja „Üheteistkümnes kiri”)

•• Nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antavad 300 000 krooni suurused teaduspreemiad:

Hannes Tammet (täppisteaduste alal uurimuste tsükli „Atmosfääri aerosooli ja aeroioonide tekke-

protsesside ja evolutsiooni uurimine, aeroioonide liikuvusspektromeetria meetodite ja aparatuuri arendamine”)

Maris Laane (keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli „Inimese polügeenseid komplekstunnuseid reguleerivad genoomilõigud” eest)

Rein Kuusik, Andres Trikkel ja Tiit Kaljuvee (tööde tsükli „Uurimusi happeliste gaaside emissiooni piiramiseks energeetikas” eest)

Irja Lutsar (uurimuste tsükli „Infektsioonide käsitlus omandatud immuunpuudulikkusega isikutel” eest)

Hannes Kollist, Heino Moldau ja Triin Vahisalu (uurimuste tsükli „Taimede stressitaluvus” eest)

Tõnu Püssa (põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli „Taimsed toidulisandid ja nende anti-oksüdantne toime loomsetes toitudes” ja monograafia „Principles of Food Toxicology” eest)

Anu Realo (sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli „Isiksus ja stereotüübid kultuuridevahelises perspektiivis” eest)

Irina Belobrovtseva ja Svetlana Kuljus (humanitaarteaduste alal monograafiate „Mihhail Bulgakovi romaan „Meister ja Margarita”. Kommentaarid”; „Roman M. Bulgakova „Master i Margarita”. Kommentarii”, Tallinn, 2006; „Roman M. Bulgakova „Master i Margarita”. Kommentarii”, Moskva, 2007 eest)