Argipäeva hommikul on Haapsalu mõnusalt unine ja oma inimtühjuses idülliline paik. Keegi kuhugi ei kiirusta ning isegi autod sõidavad 50 tsoonis grammigi kiirust ületamata. Siin-seal jalutab mõni paarike. Evald Okase muuseumi hoovis käib aga töö. Klaasipuhujaks on soomlanna Susanne Koskimäki ning klaasikunstnikud sebivad ümber sulatusahju, taustaks muusika, mis hüsteerilisuse astmelt võiks vabalt võistelda Nick Cave’iga.

Noorukesed klaasikunstnikud Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar räägivad, et seni on kõik edenenud väga ladusalt, kui vaid tuul ei segaks: “Klaasitegemine sõltub ilmast. Klaasi kuumus on ahjus 1000 kraadi. Kui klaas ahjust välja võtta, langeb kuumus kohe 700–800 kraadile. Ja siis ei saa enam klaasi vormida.” Kati Kerstna hakkab naerma: “Eile tüdrukud mängisidki seina, hoidsid plaate ees. Püüdsime vabaõhustuudiost teha kinnist stuudiot.”

Klaasipäevade raames on avatud ka mitu klaasinäitust. Toomas Riisalu väljapanek “Puhkus” on laste kunstikooli galeriis avatud 29. juulini. Kati Kerstna ja Kairi Orgusaare näitus “Tulehelmed” on Viie Risti galeriis avatud 22. juulini.

Ants Laikmaa majamuuseumis on välja pandud Haapsalu kunstniku Helju Sarnet Zaurami tööd. Näitus on avatud 13. augustini. Haapsalu Linnagaleriis võib aga imetleda Vaal galerii väljapanekut “Kapist välja! 60 kunstniku portreed”. Näha võib ligi kolmekümne kunstniku (nende hulgas Ülo Sooster, Karin Luts, Mart Org jt) töid. Näitus jääb lahti 30. juulini. 3. augustini on Evald Okase muuseumis avatud Johannes Pääsukese foto-näitus.

Peetri supipada podiseb

311 aastat tagasi, täpsemalt 1715. aasta 22. juulil maabus Haapsallu oma kaaskonnaga Peeter I. Visiidi eesmärk oli tutvuda Loode-Eesti sadamakohtadega. Sel puhul mängitakse sel laupäeval, 22. juulil Haapsalu eri paigus tükki “Kuidas Peeter I Haapsalus käis”. Liikuv lavastus põhineb Peetri külaskäigust jutustavail lugudel ja legendidel.

Kell 15 maabuvad liba-Peeter ja tema saatjad Rannarootsi muuseumi juurde. Sealt liigub seltskond teatraliseeritud jalutuskäigule, kus kunagi ehk jalutas ka päris Peeter I. Kell 19 algab Aafrika rannas Peetri auks suur rahvapidu. Näidendi lõppvaatusel musitseerivad moosekandid, lüüakse tantsu ja tulele pannakse Peetri supipada.

Näitemängu teevad SEE teater, slaavi kultuuriselts Bõlina ja publik. Lavastaja on Erki Aule (Salong-Teater). Jalutuskäik on tasuta, õhtune peopääse on 50 ja 30 krooni, kuni 10-aastastele tasuta.

Vaid mõni päev hiljem, 24. juulil algab Haapsalu viiulimängude festival, mis kestab 30. juulini. Kunstiline juht on Tõnu Reimann. Viiulifestival hiilgab eripalgelise programmiga, alates t‰ello- ja ooperigalast ning lõpetades sümfooniaorkestri esitatud Bizet-·t‰edrini “Carmeniga”. Nende päevade vältel külastavad mereäärset linnakest muusikud Toomas Trass, Teet Järvi, Marius Järvi, Andreas Lend, Margus Uus, Aile Asszonyi-Braun, Mikk Murdvee jt. Tõmbenumbriks tõotab kujuneda soome viiuldaja Vitali Imereli, kes demonstreerib kontserdil muuhulgas, kuidas viiuliga dÏässi mängida.

Kuni 31. augustini on Haapsalu piiskopilinnuse väravad avatud kella 7–24. Hommikul kella kümnest kuni kella seitsmeni õhtul saab imetleda piiskopilinnuse muuseumi, toomkirikut ja kellatorni. Piletid: 25 krooni täiskasvanule, 15 krooni õpilasele ja 50 krooni on perepilet.

Armeenia kirjaniku palveretk Haapsallu

•• Aeg-ajalt satub Haapsallu ka eksootilisi külalisi. Möödunud nädalal viibis Tallinnas armeenia laev Kilikia, mis oli ehitatud 13. sajandil Vahemere ääres eksisteerinud Kilikia riigi kaubalaeva järgi. Alusel viibivate rännumeeste eesmärgiks oli kogeda neid reisitingimusi, millistes matkasid ringi nende esivanemad. Laeva pardal viibis kroonikakirjutajana kuulus armeenia kirjanik Zori Balajan, kes Eestisse jõudes võttis ette palveretke Haapsallu, Hedvig Bülli kodu juurde.

•• Nimelt sõitis 1887. aastal Haapsalus sündinud Hedvig Büll Punase Risti organisatsiooni raames 1909. aastal Armeeniasse, kus päästis 2000 Mara‰i külast pärit naist ja last. Armeenia põgenikele rajas ta Süürias, Aleppos, orbudekodu. Hedvig Büll organiseeris arstiabi katkuhaigetele, rajas armeeniakeelse kooli, tänu talle ehitati kaks haiglat jne. Ta suri misjonäride vanadekodus Heidelbergi lähistel

3. oktoobril 1981. aastal.

Haapsalu

11 966 elanikku

11 000 ruutkilomeetrit

•• Haapsalu (Hapsalla, Hapasella, Hapsell, Habsal, Haepsal, Opesel, Hapsal) on väikelinn Haapsalu lahe lõunarannikul.

•• Tänavu esimesel mail oli linnas 11 966 elanikku, neist mehi 5259 ja naisi 6707.

•• Püsiasustus tekkis Haapsallu 13. sajandil.

•• Kolmest küljest merega piiratud linn mahub ligi 11 000 ruutkilomeetri suurusele maatükile.