Õnneks vahepeal ikka juhtub, et Eestisse satuvad just sel hetkel maailmas olulised ja kuumad artistid. Esimestena meenuvad Rihanna, The White Stipes ja 50 Cent. Nüüd ka Lady Gaga, kes on vaieldamatult viimaste aastate kõnelduim ja kuulatuim muusik planeedil.

Võrdluseks: Red Hot Chili Peppers jõudis siia 21 aastat liiga hilja, olles minetanud enda ümber erutusvälja. Või Michael Jackson, kes sõitis 1997. aastal puhtalt oma kuldse varju seljas.

Kontsert, mida oodati

Arusaadav, et selliste pika ajalooga artistide kontserte on kindlam korraldada. Isegi Metallica väga spetsiifiline tuur 2006. aastal tõi lauluväljaku terveid peresid paksult täis, kes kõik ootasid ühte ballaadi, sundides end taluma ka sellele eelnevat tõelist hevikontserti.

Tund aega enne Lady Gaga sõud platsile saabudes oli avamulje aga tõeliselt nukker. Omal ajal väidetavalt kolmandiku Eestist ära mahutanud laululava ees olid koha sisse võtnud maksimaalselt 10 000 inimest. Ja šašlõkihais. Seesama, mis Lady Gaga „ema” Madonnat ärritas.

Londonis näiteks müüdi Gaga kontsert läbi 60 sekundiga. Hongkongis oli tal neli sisekontserti järjest. Lätis ja Leedus oli publikut umbes sama palju kui Tallinnas. Ilmselt peitub vastus nii piletihinnas (alguses 69 eurot), kontsertide geograafilises läheduses (Helsingis esineb ta täna ja homme) kui ka selles, et Gaga tundub pärinevat pigem Elu24-sfäärist, mitte inimesi reaalselt puudutavast muusikamaailmast.

Aga võibolla on suured ja kallid artistid rahvast ka petnud. Madonna tegi seda kolm aastat tagasi kindlasti, paisates publiku ette paksuks produtseeritud, ilma igasuguse hingamisruumita megamiksi. Jah, sõu oli kirju. Aga hing ei saanud sealt midagi. Samasugust energiavaba haltuurat tegu U2 eelmisel suvel Helsingis.

Rusikareegel on see, et artist peab andma iga kontserti nagu oma elu viimast. Nii nagu teeb seda Coldplay, keda olen näinud kolm korda. Või 62-aastane Bruce Springsteen, kes rokkis Soomes kuu aja eest pausita neli tundi ja kuus minutit!

Samasse potti paigutaksin ka elamuse Lady Gaga kontserdilt. See oli nüüd see Madonna kontsert, mida me ootasime kolm suve tagasi, aga ei saanud.

Alustame kasvõi sellisest elementaarsest aspektist nagu heli. Vähemalt fännitsoonis oli see erakordselt hea ja selge, esimesest noodist peale. Kusjuures laval oli terve bänd, mitte ainult arvuti.

Teiseks, koreograafia oli julgelt nurgeline ning nõudlik ka publiku suhtes. See oli nagu ultramodernne ballett, mitte niisama rütmis hüplemine või saltotamine. Muide, kui ma õigesti mäletan, siis ühtegi saltot ei tehtudki. Välise asemel panustati tantsu sisule.

Kolmandaks, loomulikult kostüümid. Ebareaalselt lahedad ja loomingulised. Jah, tuli ära ka lihakleit. Isegi lihadiivan! Aga hoopis põnevamad olid maailmakuulsate moemajade loodud hullused. Erakordselt stiilsed ja põnevad, paljud justkui Madonna omaaegsete nippide edasiarendused. Näiteks rinnahoidjad, mis pole lihtsalt koonusekujulised, vaid varustatud relvadega. Või siis briljantidega kaunistatud nahast kombinee, mille ümber sõjakas metallist sõrestik. Või valge ballikleit, mille juurde kuulus UFO-kiiver (erialase ettevalmistuse puudumisel ei saa ma muidugi kinnitada fakti, et tulnukad kannavad kiivrit).

Väikesteks Koletisteks kutsutavad Gaga fännid olid end samuti üles löönud. Nende jaoks oli loodud eraldi ala lava ette, kuhu lubatigi inimesi ainult ekstravagantse ja julge välimuse alusel. Kui mõned hallid vipid välja arvata.

Elus vaatemäng

Gaga glämm inspireeris ka lihtsurelikke, kes lava ette ei trüginud. Nii nägin ma 120 kilo kaaluvat meest, kel oli seljas sätendavatest litritest tehtud tekisuurune Adidase särk. „Koletis” missugune!

Edasi. Neljandaks, väheoluline ei ole laulja puhul ka see, et ta oskaks laulda. Õudusega meenub Rihanna kontsert suurhallis, kus taustalauljad tegid kogu töö ära. Lady Gaga röövis relvad ka neilt skeptikutelt, kes seni arvasid, et tema vokaal töötab ainult plaadil. Vastupidi – ta valitses oma häält suurepäraselt. Laulude vahel rääkis ta vajadusel kiisu häälega ning möirgas sekka nagu lõvi. Gaga pani end kuulama. Seda tänu dünaamikale, mis ei väsitanud publikut ära. Sest oleme ausad – kontserdi esimene ots enne klaveri taha istumist oli raju küte! Reiv!

Mootorratta külge kombineeritud klaveri taha istudes sai ta Tallinna fännidelt ka reaalse üllatuse, kui õhk täitus seebimullidega. Vastu pakkus Gaga seda, et kontserdi teises pooles laulis ta iga laulu sisse sõna „Estonia” ning tormas meie trikolooriga mööda lava. Muidugi talitab ta selle mustri alusel igas riigis.

Tema sõu on küll fikseeritud, aga ei jäta konveieri muljet. See on inimlik ja elus vaatemäng.

Lady Gaga reklaamis „Born This Way Balli” tuuri kui elektro-metal-pop-ooperit ega petnudki publikut. See oli kihvt viiest vaatusest koosnev etendus, mis toimus viiekorruselises lossis viieliikmelise live-bändi saatel.

Kokkuvõtteks – üllatas see, et Lady Gaga ei olnudki võlts. Ta on reaalne inimene, väga hea muusik, kes on koondanud enda ümber tohutu hulga andekaid ja loomingulisi, võiks isegi öelda, et maailma parimaid tantsijaid, lavastajaid, moekunstnikke jne. Tema sõu tõi Eestisse midagi, mis on praegu maailma parim.

Mart Normet, ETV meelelahutustoimetuse juhataja