Ladyfesti korraldajad: naine saab olla väga erineval moel
Mittetulunduslikku ja tasuta festivali veavad teiste hulgas kultuuriloolane Brigitta Davidjants ja fotograaf Anna-Stina Treumund.
•• Eri riikides on Ladyfesti tehtud juba üle kümne aasta. Kust tuli mõte seda Tallinnas korraldama hakata?
Treumund: Idee tuli Marge Monkolt, kes kaks aastat tagasi naistepäeval avas Draakoni galeriis näituse Kreenholmi tehases töötanud naistest. Siis ta tahtis teha, aga tal polnud eelarvet ja ta ei saanud inimesi nii ruttu angažeeritud. Sealt jäi idee mind kummitama, mõtlesin, et teen selle ise ära.
•• Festivali avab vestlusring pealkirjaga „F-sõna”. Miks mitte „feminism” välja kirjutada?
Davidjants: Seda, miks me ei kirjutanud välja sõna „feminism”, tuleb võtta huumoriga. Eesti ühiskonnas levinud arusaam feminismist ei ole tegelikult kuigi adekvaatne. Tahtsime teha sõbraliku sissejuhatuse, et keegi ei ehmataks ühe sõna peale ära ega jätaks Ladyfestile seepärast tulemata. Samas ei tahaks feminismi ka ümber nimetada, vaid soovime, et inimesed õpiksid seda sõna mitte kartma.
Treumund: Avaüritusel räägime, mida feminism meie jaoks tähendab, kuidas seda igapäevaelus rakendame ja oma tuttavatele seletame. Feminisme on nii palju: on olnud eri lained, samuti tähendab see eri asja iga inimese jaoks. Meil ei ole käsiraamatut, mille järgi tegutseksime.
•• Milliseid feminismi põhimõtteid teie järgite?
Treumund: Minu praktika on ikka põhiliselt kunsti kaudu. Usun väga sellesse, et igaühel on õigus otsustada, mida ta teeb oma kehaga, kuidas seda eksponeerib ja kasutab.
Davidjants: Minu jaoks on asi rohkem isegi inimõigustes ja Teine olemises, naise või rahvusvähemusena. Eestis pole inimõigustega midagi väga halvasti, aga see ei tähenda, et ma ei näeks probleemi. Kas või paarisuhte vägivald, mis statistika järgi on suunatud suuremas osas naistele. Samuti see, kuidas naisi kasvatatakse veel praegugi defineerima end meeste kaudu. Oleks hästi hea astuda korraks sellest süsteemist välja ja mitte näha naist ainult suhtes meeste, pere ja lastega. Mulle on tähtis näidata Ladyfestil naiste mitmekesisust. Ühiskonnas on naisel ja mehel väga konkreetsed rollid, kuid tahame näidata, et sa võid olla naine või mees väga erineval moel.
•• Mis eesmärk Ladyfestil peale teadlikkuse tõstmise veel on?
Treumund: Ladyfest ei tegele nii väga akadeemilise feminismi või reaalsete probleemidega, vaid ta on pind, kus saab ennast väljendada nii kultuuris kui ka emotsionaalselt. Oletan, et meespublikut ei tule väga palju, seega tunneb nii mõnigi naine end Ladyfestil vabamalt, ta ei pea ennast „näitama”. Oleme proovinud kutsuda esinema naisi, kes pole julgenud ennast varem näidata. Näiteks VJ-d, keda pole varem esinema kutsutud, sest pidusid korraldavad Eestis enamjaolt mehed.
•• Miks peaks eraldi vaatlema naiste ja meeste tehtud kunsti?
Treumund: Mehe ja naise, aga ka näiteks kahe eri naise kogemus võib olla äärmiselt erisugune. Olen väga palju uurinud, kui suur erinevus on lesbilise naise ja heteronaise loomingul. Seal on väga oluline vahe kas või selles, kuidas loomingut nähakse ja tõlgendatakse.
Davidjants: Kui olin murdeealine ja lugesin meeste kirjutatud romaane, siis ei saanud ma aru naistegelaste mõttekäikudest ja kogemustest, need olid mulle võõrad. Kunstiteose puhul ilmnevad sageli looja mõttemallid, mida ta ise võib-olla ei teadvusta, kuid mis vaatajale silma torkavad. Kuid kui teadvustame, et tegutsevad nii mehed kui ka naised, siis jõuame selleni, et ei tõmbagi neid piirjooni enam. Aga mingi teadvustusfaas peab seal vahel olema.
•• Ladyfesti vestlusringid ja töötoad on päris piiratud osalejate arvuga. Miks ei mahu rohkem publikut?
Treumund: Võtame kindlasti rohkem inimesi vastu, sest alati on keegi, kes jätab tulemata.
Davidjants: Siin on praktiline põhjus, sest festival toimub põhimõtteliselt nulleelarvega. Kui kõik esinevad isegi tasuta, siis me ei saa lisaks paluda neil teha nelja õpituba või võtta väga suurt gruppi, sest inimesed lihtsalt ei jaksaks.
Küsisime toetust hasartmängumaksunõukogust ja Tallinnalt, kuid jäi kõlama mõte, et Ladyfest pole prioriteet. Kultuurkapitalilt ootame veel vastust.
•• Festivalil on üle 40 esineja, keda neist ise kõige rohkem ootate?
Treumund: Mari Kalkunit. Kindlasti Sandra Jõgeva performance’it, kus Sandra räägib, mis õpetussõnu tema ema Malle Leis jagas talle kui naine ja kui kunstnik. Leida Laiuse filmi „Varastatud kohtumine” ootan. Kirjanike esinemist loomulikult ka. Kunstivaldkond jäi meil välja raha puudumisel. Samuti ei saanud siia sõidutada neid esinejad, kes ei ela Eestis. Järgmisel aastal äkki.
Naiskultuuri festival
Ladyfest
Esimest korda Eestis, projektiruumis März (Olevimägi 7)
•• 8.–12. märtsini
•• Kavas: filmid, kirjandus, vestlusringid, tants, DJ-d, VJ-d, kontserdid, performance’id, õpitoad, disainimüük
•• Esinejad: Mare Tralla, Miina Leemets, Maarja Kangro, Kärt Hellerma, Elo Viiding, Anna Hints ja Maria Rõhu, Mari Kalkun, Maike Lond, P-Jay, The Birchess, DJ Madle van Dyke,
VJ Teele Strauss jpt
•• Kava vaata: ladyfesttallinn.blogspot.com
