saatis esimest korda oma aval- dused ära ka Inglise autorite ühing, leiab nimekirjast ka sealsed menukirjanikud.

Menukaim autor on aga meie oma mees – 35 547 laenu- tusega Erik Tohvri, kelle hüvi- tis küünib üle 3000 euro. Kohe tema järel tuleb briti autor Bar- bara Cartland ligi 19 000 laenu- tuse ja 1611-eurose hüvitisega. Üsna lähestikku järgnevad Ira Lember, Aino Pervik, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal ja Ketlin Rauk (Priilinn), kes said igaüks 1200–1400 euro võrra rikka- maks. Alles siis on järg Agatha Christie käes, kelle pärijad saa- vad Eestist 1149 eurot. Eesti kirjanikud on niisiis „üldtabeli” tipus. Et tõlkijate hüvitis on ligi kaks korda väiksem, on esi- mese tõlkijana alles üheksandal kohal Raili Puskar (samuti 1149 eurot), kelle vahendatud eneseabiõpikuid ja põnevikke on laenutatud 42 395 korral.

Käärid müügi ja laenutuse

Tõsisemat teaduslikku uuri- mist vajaksid käärid raama- tute müügi- ja laenutusarvude vahel. Kui Tõnu Õnnepalu 6208 laenutust mõjub väärt- kirjaniku kohta tubli keskmi- sena, siis raamatupoodides menuka Mihkel Raua teoseid võeti raamatukogust vaid 4345 korral (hüvitis 373 eurot). Pea- aegu keskmise palga ehk 769 eurot teenis tänavu välja Epp Petrone, Kati Murutar seevastu teenis 9876 laenutusega 656 eurot. Pea sama menukas oli 8833 laenutusega Lauri Vahtre.

Tõlkijatest on ootuspäraselt paremini tasustatud staažikad põnevuskirjanduse vahenda- jad. Muu hulgas Nora Robert- sit tõlkinud Raili Puskari järel tulevad Maia Planhof (Gerald Durell, Nora Roberts, Agatha Christie) ning Urve Liivamägi (Ann Granger, Catherine Cook- son). Vähemalt üks õpetaja kuupalk on tagatud, kui tõl- kida ära mõni „kvaliteetsem” unenägude seletaja või kvant- edu käsiraamat. Nora Roberts ise, nagu mitmed teisedki USA autorid, pole taibanud veel oma honorare sisse kasseerida. Et see on vaid autorite esinda- jate initsiatiivi küsimus, võib prognoosida, et järgmistel aas- tatel läheb järjest suurem osa Eesti autorihüvitistest hoopis välismaalaste kätte.