Lähiajaloo poolfabrikaat

Kohati jääb jäägriraamatut lugedes mulje, et kui ülemus tundub sõdurile „punane”, siis võib tsivlilkontrollist loobuda.

Imre Kaasi „Jäägrimässu anatoomia” on samasugune poolfabrikaat, nagu neid Eestis ikka viimasel ajal teha armastatakse. Aetakse kokku vanad protokollid, vanad ajalehed ja paremal juhul tehakse ka mõned värskemad intervjuud – ja siis kaante vahele. Virgem koguja kirjutab mingi üldistus- ja järeldamisvõimelisema sisse- ja väljajuhatuse, ehk isegi mõne „mis ma ütlesin” vaheteksti. Imre Kaas aga jääb enamiku aega tsitaadikompilaatori teele ülimalt truuks. Sama häda ilmnes hiljuti loetud raamatus „Kaardilugeja. Robert Lepiksoni lugu”, kompileerinud jällegi kompileerimisstuudio Pegasus, peakompilaator Paavo Kangur.

Ei taha kuhjatist

Kas te läänes leiate raamatupoodide riiulitelt teoseid, mis koosnevad peamiselt otsesest kõnest? Intervjuudest? Ei leia. Sest intervjuu või ajaleht on toormaterjal, allikas, millest lähtudes teha mingeid järeldusi. Ilma üldistuse, järelduse või isegi võrdluseta jääb see kõik tõendusmaterjaliks, mis midagi ei tõesta.