Veel andsid oma statistilise panuse eesti filmi mängufilm „Vasha” ja dokfilmid „Riigireetur” ning „Baruto – tõlkes kaduma läinud”. Kokku tuleb vaatajaarv, mis on veidi suurem kui veerandsada tuhat – nii palju inimesi seadis sammud kinno, et vaadata omamaist filmi. Kukkumine on kõva, kui arvestada asjaolu, et pärast möödunud sajandi viimastel aastatel toimunud tõusu kõikus aastane kodumaise filmi vaatajaarv saja tuhande piirimail, vahel laskudes ja vahel tõustes. Eriti drastiline on 2009. aasta kinoskäimiste arv võrreldes aastaga 2007, mil kodumaist filmi käis vaatamas 231 526 inimest.

Kõrvutades neid arve varasemate aastate omadega, torkab silma seegi, et kinno jõudis 2009. aastal vähem oma teoseid kui varem. Seda saab osaliselt seletada majandussurutisega. Ja mitte ainult riiklike tugifondide kärbetega – tegijateni jõuab vähem raha ka erasektorist.

Kuigi möödunud aasta kõiki kinokülastamisi ei ole veel kokku loetud, pole seniste kokkuvõtete põhjal võimalik öelda, et tegu oleks olnud kehva kinoaastaga üldiselt. Just möödunud aastal sündis viimaste aegade rekord, mille lõi animatsioon „Jääaeg 3” – seda käis vaatamas 130 897 vaatajat. Uusi kinosaale on avatud Tartus ja Tallinnas, konkurents on läinud tihedamaks. Majanduskriisist tingitud tagasilöök ei pruugi ennast filmiäris teravalt tunda anda. Seda kinnitavad ka teated mujalt maailmast, kus kinoskäijaid on kokku arvutatud. Nii on ülemaailmse masu aasta nimetanud heaks filmiaastaks näiteks prantslased, kelle ki­no­külastuste arv peaks tänavu küündima 200 miljonini, ehk siis ületama kõvasti üle kahe korra riigi rahvaarvu. Prantslased annavad sealjuures teada ka kodumaise filmi edust. Nii on kinodes hästi läinud prantsuse filmi esinumbri Luc Bessoni animafilmil „Arthur ja Maltazardi kätte­maks”. Hästi on läinud Jacques Audiardi Can­nes’is auhinnatud draamal „Proh­vet”, mis on jõud­nud pal­jude maade fil­mi­le­visse.

Omamaise filmi edust 2009. aastal räägivad teated ka teistest maadest. Rootsis tegid head kassat komöödiad „Suvi Göraniga” ja „Pulmafotograaf”. Muide, kuhu on kadunud eesti komöödiad? Seejuures räägitakse ka Rootsis heast filmiaastast. Tavaliselt mõjub rahvusliku filmi konkurents Hollywoodiga üldises plaanis stimuleerivalt, huvi kinoskäimise vastu tõuseb.

Rahvuslikke lugusid vajaka

Kehva lõikusaastat on kurtnud Soome filmimehed – vaatajaarvud jäid alla keskmise. Kuid siin tõi pöörde aasta lõpul toimunud esilinastus. Nimelt tuli Soome iseseisvuspäeva kanti jääval nädalavahetusel välja Väinö Linna romaani „Siin Põh­jatähe all” ekraniseering, mida käis ainuüksi esimesel nädalavahetusel vaatamas 17 276 inimest. Rahvakirjanik Linna teosed on ikka olnud suured publikumagnetid ja Timo Koivusalu uusversioon ei ole siin erand. Ühe perekonna lugu 1880. aastatest kuni möödunud sajandi viie­küm­nendateni jutustav romaanitriloogia on haardelt võrreldav Tammsaare „Tõe ja õigusega”.

Oma rahva ajaloo eepikasse kirjutanud Väino Linna teose põh­jal on vändatud ka kõigi aegade kõige menukam soome film „Tundmatu sõdur”. See kinnitab üht kindlat reeglit – väikerahvaste filmimeestel on võrreldes Hollywoodi meistritega tohutu eelis, nad tunnevad oma ühiskonda ja publikut võrratult paremini. Kui Steven Spielberg hakkaks lavastama Vargamäe Andrese lugu, siis midagi peale naljanumbri sealt välja tulla ei saakski.  

Aga pole neid olulisi oma rahvuslikke lugusid meie kinos. Et dokfilmi „Disko ja tuuma­sõda” vaatajate arv jõudis mängufilmide kannule, selle taga on oluline ajalooline aines ja tugev oma Eesti lugu. Veiko Õunpuu ühe eesti 20. sajandi olulisima romaani „Sügisball” ekraniseering tõi 2007. aastal kinno rohkem rahvast kui kõik eesti filmid läinud aastal kokku. Lohutuseks on teadmine, et 2009. aasta teosed jõuavad ükskord televisiooni (või on juba jõudnud). Televisiooni vaatajaarvud ületavad kinoskäimiste omad kordades.

Eesti filmid kinos

•• 1••

„Pangarööv”

(esilinastus 22. oktoobril),

6504 vaatajat

•• 2••

„Püha Tõnu kiusamine”

(esilinastus 10. oktoobril),

5836 vaatajat

•• 3••

„Buratino”

(esilinastus 12. märtsil),

4468 vaatajat

•• 4••

„Disko ja tuumasõda”

(esilinastus 9. aprillil),

4025 vaatajat

•• 5••

„Vasha”

(esilinastus 22. jaanuaril),

3758 vaatajat

•• 6••

„Riigireetur”

(esilinastus 5. novembril),

1300 vaatajat

•• 7••

„Baruto – tõlkes kaduma läinud”

(esilinastus 18. juunil),

1062 vaatajat

•• Kokku oli eesti filmidel läinud aastal 26 953 vaatajat.