Lavastaja suri 89-aastaselt, tema lahkumisest andis avalikkusele teada ta tütar Eva Bergman, kes on samuti lavastaja.

Ligi seitsekümmend aastat kestnud loominguline tegevus on saanud punkti. Lavastamisest loobumisest rääkis Bergman juba kaua, seda ähvardust kandvad uudised on kõlanud enam kui kolmkümmend aastat. Õnneks pole need sõnumid osutunud paikapidavaks, vanameister tegi loometööd veel hiljuti. Aastal 2002 valmis Rootsi kuninglikus draamateatris Bergmani viimane teatrilavastus, Ibseni “Kummitused”. Viimaseks filmitööks jäi “Saraband” aastal 2003.

Nii on Rootsi tõenäoliselt kõige kuulsam mees teinud tohutu hulga taieseid. Tema teatrilavastusi on ühtekokku 173 ja filme 62. Enamikule oma filmidele kirjutas Bergman stsenaariumi ise.

Ka Bergmani filmilavastaja algusperioodi filmid, näiteks “Laev Indiasse” (1947) või siis “Naised ootavad mehi” (1952), on igati väärt teosed, mida on sageli lülitatud retrospektiividesse ning mida on põhjalikult vaadatud ja uuritud. Laiema tuntuse tõid Bergmanile filmid “Seitsmes pitsat” ja “Maasikavälu” (mõlemad 1957), mis levisid festivalide kaudu laiemaltki.

Sealt edasi sai Bergmanist kunstfilmi üks liidritest, kelle isiklik käekiri laotab jälje filmi-ajalukku. Juhtivad filmifestivalid jahtisid Bergmani filme. Iga uus filmiteos puistati üle auhindadega. Bergman ise aga hakkas saama auhindu elutöö eest, mis on muutnud filmikunsti. Ameerika filmiakadeemia andis ta loomingule tunnustuse aastal 1971, samal aastal ka Veneetsia filmifestival, 1988 Euroopa filmiakadeemia, 1997 ja 1998 Cannes’i filmifestival.

Bergmani eluloo mustaks plekiks oli 1976. aastal aset leidnud skandaal, kus Rootsi maksuamet süüdistas Bergmanit, et ta ei ole filmide tegemisel maksu maksnud. Järgnes pagendus Saksamaale, kus Bergman filmis “Ussimuna” ja lavastas Müncheni Residenztheateris. Eesti kultuuriruumis on Bergmani jälg olnud nähtav alates kuue-kümnendatest aastatest, mil siinsesse kinolevisse jõudis hilinenult “Maasikavälu”.

Kinoklubides ja kinnistel filmiseanssidel ning ka Soome televisioonist said ärksamad inimesed näha “Seitsmendat pitsatit”, “Personat”, “Sosinaid ja karjeid”, “Ussimuna”. Nõukogude tsensorite vahelt puges Eesti kinolevisse jälle “Sügissonaat”, mis jõudis siia mõni aasta pärast linastumist kodumaal (1978). “Fannyt ja Alexandrit” oli eestlastel võimalik vaadata tänu Soome televisioonile.

Eesti teatris on mängitud Bergmani “Stseene ühest abi-elust”. Praegu on kavandamisel kaks teatrilavastust, mis tuginevad Bergmani tekstidele. Hilissügisel peaks Vanemuise teatris tulema Roman Baskini lavastuses välja Bergmani näitemäng “Lärmab ja veiderdab”. Eesti Draamateater aga plaanib järgmisesse hooaega “Sügissonaati”. Teatri dramaturgi Ene Paaveri sõnul on praegu selged peaosa-täitjad. Eva rolli, keda originaal-”Sügissonaadis” mängis Liv Ulmann, mängib Maria Avdjushko. Tema ema Charlotte rollis on Ülle Kaljuste. Charlottet mängis filmis Ingrid Bergman. Paaveri teada on plaanis ka “Sügissonaadi” kirjastamine.

Kirjasõna ka eesti keeles ilmunud

•• Ingmar Bergmani kirjalikust loomingust on eesti keeles ilmunud õige mitu raamatut, kuid see pole kaugeltki kogu ta kirjasõnas väljenduv pärand.

•• Bergmani elulooraamatuid ja stsenaariume tõlkinud Ülev Aaloe sõnul on rootsi ja teistes keeltes ilmunud Bergmani tekste, mida annaks eesti keeles välja anda. “Mul on ära tõlgitud Bergmani stsenaariumid “Naised ootavad mehi” ja “Maasikavälu” ning need võiks välja anda,” ütles Aaloe.

•• Aaloe tõlgitud Ingmar Bergmani mälestusteraamat “Laterna Magica” on välja antud kahel korral, 1989. ja 2006. aastal. Aaloe on tõlkinud ka Bergmani teise mälestusteraamatu “Pildid” (1995).

•• Filmistsenaariumidest ilmus esimesena, 1978. aastal “Stseenid ühest abielust”, tõlkijaks Anu Saluäär. Ka on antud välja stsenaariumid “Hea tahe” ja “Saraband”. Ingmar Bergmani filmikäsikirjad on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus, kuhu küünib enamasti vaid tänapäeva kõrgkultuurne kirjandus.

•• Veel on ilmunud Bergmani romaan “Erakõnelused” (1998) Ülev Aaloe tõlkes.

Kuningliku draamateatri kohal hõljub Bergmani vaim

Kuigi Ingmar Bergmani saavutused on rahvusvaheliselt hästi tuntud, on Rootsis väga kõrgelt hinnatud ka Bergmani teatrikarjäär. Avalikkuse tähelepanu alla tõusis Bergman Göteborgi linnateatri töödega, mis sündisid pärast Teist maailmasõda. Seal küpses ka tulevase meistri loomelaad, mis oli seotud tugeva ansamblimängu ja peen-psühholoogilise analüüsiga.

1951 lavastab Bergman esmakordselt Rootsi esindusteatris, kuninglikus draamateatris. Selle majaga tekib lavastajal pikemaajaline ja sisuline side, mis avaldab oma mõju ka siis, kui Bergmanil ametlikult selle teatrimajaga midagi pistmist pole. Dramateni direktor on Bergman aastatel 1963–1966. Ent tema roll teatris on suur ka järgneval perioodil, 1966–1975, kui selle direktor on Bergmani suur sõber Erland Josephson.

Teater – truu naine

Dramatenis töötab suur osa näitejatest, keda võib tinglikult pidada Bergmani trupiks nii teatris kui ka filmis. Erland Josephson on mänginud 14 Bergmani filmis. Bibi Andersson, kes on mänginud 13 Bergmani linateoses, on siiamaani Dramateni näitlejate nimekirjas. Dramatenis lavastab Bergman suure osa Ibseni ja Strindbergi näitemängudest. Iga ta uuslavastus kujuneb rahvusvaheliseks sündmuseks. Koos Olof Molanderi ja Alf Sjöbergiga tuleb Bergmanit pidada Rootsi teatri suureks lavastajaks, kes on korda saatnud olulise kunstilise pöörde. Ise on Bergman rääkinud filmi ja teatri vahekorrast nii: “Teater on nagu truu naine. Film on suur seiklus – kallis ja nõudlik armuke.”

Bergmani kunstnike dünastia

Bergman oli abielus viis korda:

•• 1••

1943–1945 koreograafi ja tantsija

Else Fisheriga; 1943 sündis Lena Bergman, näitleja

•• 2••

1945–1950 koreograaf Ellen Lundströmiga; 1945 sündis Eva Bergman, filmilavastaja;

1946 sündis Jan Bergman, filmilavastaja; 1948 sündisid kaksikud Mats ja Anna Bergman, näitlejad

•• 3••

1951–1959 ajakirjanik Gun Grutiga; 1951 sündis Ingmar Bergman jr, lennukipiloot

•• 4••

1959–1969 eesti päritolu pianisti Käbi Lareteiga; 1962 sündis Daniel Bergman, filmilavastaja

•• 5••

1971–1995 Ingrid von Roseniga; 1959 sündis Maria von Rosen, kirjanik

••

Veel on Bergmanil tütar kooselust näitleja Liv Ulmanniga. 1966. aastal sündinud Linn Ulmann on kirjanik. Lapsena mängis ta paljudes isa filmides.