Lahkus kirjanik ja kirjandusteadlane Oskar Kruus



Põhjamaa pilkane sügis viis meie seast sel nädalal taas ühe hinnatud kirjandustegelase.

Jääb kestvaks paratamatuseks, et vääramatult tõtlik AEG teeb üha enam harvendustööd nende hulgas, kelle sünniaeg küünib möödunud sajandi alguskümnendeisse. 29. oktoobril lahkus meie hulgast Vana-Otepää taluniku perest võrsunud Oskar Kruus, kes pidas tavatu energia ja visadusega oma vaibumatuks kohuseks harida ja mitmekesistada kirjanduselu, mis tahes tõketele ja tõrgetele vaatamata – kuni viimaste päevadeni. Nõnda kuuskümmend aastat järjest. See on vaieldamatult austust ja imetlust pälviv fenomen.

Kõiki ta laiahaardelise ainestikuga silma paistnud rohkearvulisi üllitisi ei võetud küll avasüli vastu. Muu hulgas ei saa siinkohal mööda vaadata tema sugupõlve kujunemisaja ühiskondlik-poliitilisest olustikust ja õhustikust, mis oli kõike muud kui vaba eneseavaldust soosiv. Eks seetõttu lükkus ka dr. phil. promotsioon alles aastasse 1996. Ent mitte just kauges minevikus on Oskar Kruus ühele kolleegile usalduslikult ja küllap ootamatultki pihtinud: “21. sajand ei sobi mulle.” Mida ta sellega konkreetselt mõtles, jäigi vaid ta enese teada – võimalik, et tõrkeid tekitas ühiskonnas esialgu harjumatult merkantiilne õhustik.

Oskar Kruusi esikvärsikogu pealkirjaks on kuulutuslik “Ma tulen Otepäält” (1962). Säärane rõhuasetus on omal kohal, sest Otepää ajaloo kultuurielulised teened on esiletõstmiseks piisavalt väärikad.

Mitme žanri mehena oli Kruus aga juba aasta varem avaldanud monograafia Mändmetsast, hiljem on lisandunud vaated Wuolijoe, Sütiste, Kolgi, Hindrey loominguteele. Kruus on leidnud aega ning jõudu esineda ühtaegu romanistina, novellistina, näite-, veste- ja reisikirjanikuna.

Väsimatult produktiivne

Tema sulest on ilmunud mälestusi ja dokumentaaljutustusi. See kõik kokku teeb üllatuslikuna tunduva skoori – järjekordne uudisteos ümmarguselt pooleteise aasta tagant. Ja nõnda kuus kümnendit. Lisanduvad artiklid, arvustused, poleemika, repliigid. Rääkimata ameti- ja korraldustööst noorte autorite koondises, teatriühingus, keele ja kirjanduse instituudis, Tallinna pedagoogikaülikoolis ning bibliofiilide klubis, eesti kirjanduse leksikonide koostamisest, eesti kirjanduse ajaloo paljude peatükkide kirjutamisest, mitme autori (Haava, Mändmets, Kaaver, Ridala, Adson) teoste valimike kokkupanemisest.

Oskar Kruus oli Soome kirjanduse seltsi kirjavahetajaliige. Kõik see ja ikka veel sootuks mainimata jäänu äratavad püsivat austust ja lugupidamist lahkunu vaibumatu visadusega sündinud elutöö vastu. Hemingway kuulsa romaani motot silmas pidades ärgem küsigem, kellele lüüakse hingekella. Seda lüüakse meile kõigile.


Eesti kirjanike liit

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Proovi nüüd ja ainult nüüd! Eesti Päevalehe sünnipäevanädala pakkumine: 4 nädalat vaid 7 euroga! Proovi ja Sa ei kahetse »

229 000€
Rae vald, Majaosa
90 000€
Tallinn, Korter
319 000€
Tallinn, Äripind
165 000€
Tallinn, Korter
271 000€
Tallinn, Korter
168 000€
Tallinn, Korter
93 900€
Tallinn, Korter
126 500€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
134 900€
Tallinn, Korter
79 900€
Tallinn, Korter

204 900€
Tallinn, Korter
200 900€
Tallinn, Korter
132 900€
Tallinn, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare