Soome ajaloolase Martti Turtola sel nädalal müügile tulnud raamat “Kenraali Johan Laidoner ja Viron tasavallan tuho 1939–1940” (“Kindral Johan Laidoner ja Eesti vabariigi hukk 1939–1940”) tekitas juba ilmumispäeval mahategevaid hinnanguid.

Veebiajalehe Uusi Suomi kommentaariumis ründab Eesti huviline professor Jarmo Virmavirta ägedalt Turtola stiili ja väiteid. Hääletu alistumise põhjusi käsitlev teos on Virmavirta sõnul pigem laimav kirjutis või süüdistusakt kui ajaloouurimus. Samuti pakub raamat rohkem järeldusi kui uurimistulemusi. Laidoneri elulooks seda nimetada ei saa.

Professori arust on üks Turtola suurematest vigadest see, et ta ei käsitle Eestit kui väikeriiki ja unustab Euroopa üldise olukorra arengu.

Turtola jätkab uues raamatus Pätsist kirjutatud teose jälgedes ja tugineb oma väidetes peamiselt Magnus Ilmjärve uurimustele. Virmavirta sõnul on igal leheküljel tunda tagantjäreletarkust, ja kui Turtola kirjutab, et Konstantin Päts kuulub 20. sajandi suuremate isamaareeturite hulka koos soomlasest Otto Ville Kuusineni ja norralasest Vidkun Quislingiga, siis on ta võtnud endale süüdistaja, mitte uurija rolli.