Tegemist on Eesti helilooja isikuarhiiviga, kuid see funktsioneerib ka muusika- ja infokeskusena kõigile, kes tunnevad huvi Pärdi loomingu ja sellega seotu vastu. Näiteks saab keskuse infolauast võtta audiogiidi, kuhu on helilooja loomingust valinud teoseid Arvo Pärt ise koos abikaasa Nora Pärdiga. Lisaks tutvustatakse audiogiidis Pärdi loomingut ja elu.

Vaade Arvo Pärdi keskuse tornist

Avatavas hoones asuvad peale tänapäevaste arhiivihoidlate veel 150-kohaline kammersaal, raamatukogu, näituseala, filmi- ja klassituba. Keskuse süda on arhiiv, mis sisaldab helilooja loominguga seotud infot ja dokumente nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Kõige väärtuslikum vara arhiivis on Arvo Pärdi käsikirjad: teoste visandid, partituurid ja päeviku vormis noodivihikud, mida helilooja on pidanud ligi 40 aastat. Muusikapäevikutes on peale muusikaliste mõttearenduste ka tsitaate raamatutest, mõtteid ja muud säärast.

Arhiivi tähtsaima osa moodustavad Arvo Pärdi käsikirjad ja muusikalised päevikud

Uue hoone rajamiseks 2013. aastal välja kuulutatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitsid Hispaania arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano võistlustööga „Tabula”. Arhitektide sõnul inspireeris neid hoone loomisel Arvo Pärdi muusika vaikus, ilu ja geomeetria. Ehitis sulandub ümbritsevasse metsamaastikku, luues tasakaalu moodsa arhitektuuri vormi ja looduskeskkonna vahel. Ehitustöid alustati 2017. aasta märtsis, hoone valmis 2018. aasta oktoobris. Hoone pindala on 2385 m², ehitusmaterjalid on looduslikud – klaas, puit ja betoon – ning hoonel on tänapäevased taastuvenergiasüsteemid.

Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitust rahastas Eesti riik ja keskus valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul.

Arvo Pärdi keskus on voolujooneline ning integreerub hästi maastikuga