Laura Mvula: minu muusika oli Prince’i äratuskellahelin

Jazzkaare peaesineja Laura Mvula rääkis vahetult enne Tallinna kontserti Eesti Päevalehele oma muusikuteest, tugevatest naistest ja depressiooniga seotud valehäbist.

Auhinnatud Briti lauljatar Laura Mvula esines Eestis täismajale. Kõigest paar õhtut varem laulis ta kuninganna Elizabeth II sünnipäevakontserdil Royal Albert Hallis.

Kuigi Mvula on välja andnud kõigest kaks plaati – 2013. aastal ilmunud debüütalbum „Sing to the Moon” ja 2016. aasta jätkualbum „The Dreaming Room” –, on ta end popmuusikaajalukku kinnitanud kui eristuv ja kaasahaarav artist, kes segab loomingus džässi, souli, orkestraalseid seadeid ja pärimusmuusikat. Muusika on alati olnud tema elu osa. Laura ütleb, et tema õnn olid toetavad vanemad, kes võimaldasid tal õppida nii klaverit kui ka viiulit ning lubasid tal hiljem tädi ansambliga Black Voices mööda Suurbritannia kogukonnakeskuseid ja kirikuid tuuritada.

Üks Laura tugevamaid lapsepõlvemälestusi ongi oma tädi kontserdist. „Lapsena ei saa sa mõnikord aru, kuidas inimesed näiteks televiisori sisse saavad. Minu jaoks oli samamoodi täiesti hoomamatu, kuidas need viis naist said kõlada nii, nagu nad kõlasid. Ma ei teadnud toona midagi harmooniatest, küll aga teadsin, et see oli kõige parem asi, mida olin tolle ajani kuulnud,” räägib Laura. Üheks oluliseks mõjutajaks peab ta ka tädi ansambli tööeetikat. „Meie repertuaaris oli väga palju erinevat muusikat. Lõpuks ei olnud vahet, kas see stiil meeldis mulle või mitte, sellest sai minu n-ö muusikakeele osa. Näiteks laulsime mõnikord suahiili keeles ja sellele võis vabalt järgneda reggae-stiilis pala või mõni šoti rahvalaul. See oli puhas muusika, mitte lihtsalt kokkuklopsitud arranžeeringud.”

Birminghami konservatooriumis kompositsiooni õppides kohtus Laura oma abikaasaga, kellest on nüüdseks juba lahutatud. Ent abikaasa nimi Mvula ning temaga koos ooperi- ja klassikalise muusika maailma avastamine on Laurat muusikuteel saatma jäänud. Abikaasa õhutas teda ka plaadifirmadele demolinte saatma.

Vaimustunud staarid

Omaette märk Laura Mvula muusika erilisusest on see, et tema tööd on märganud paljud kuulsused. Näiteks David Byrne valis Laura oma sellesuvise Suurbritannia tuuri soojendusartistiks ning Nile Rodgers mängis tema singlil „Overcome” kitarri ja aitas seda ka produtseerida. Ent üheks suuremaks austusavalduseks peab Laura fakti, et tema muusikast oli lummatud ka Prince. Kuidas on võimalik selliste muusikutega töötades end kahe jalaga maa peal hoida? „Ega ma ei suudagi, enamasti tahaksin lihtsalt tänulikkusest nutta. Kas sa kujutad ette, et Prince ärkas mõnda aega minu muusika saatel üles? See oli tema äratuskellahelin. Ma arvan, et sel hetkel saingi aru, et kogu minu eksistents on veidi imelik,” vastab Laura.

Ta on viimastel aastatel avalikult rääkinud oma ärevushäirest ja vaimse tervisega seotud muredest. Võimetust paanikahäirega toime tulla peab ta üheks põhjuseks, miks oma abikaasast lahku läks. Laura arvates on vaimne tervis valdkond, mis hakkab õigupoolest alles nüüd meie teadvusse jõudma. „Väga palju tohutult julgeid inimesi vabastavad end lõpuks ometi neist hirmuahelaist. See on kohati nii suure häbiga seotud. Aga minu jaoks on oma probleemidest rääkimine nüüdseks justkui mõne oma laulu laulmine,” märgib ta.

Naised ja naiseks olemine on Laura loomingus kesksel kohal. Näiteks tema võimas singel „Phenomenal Woman” on ülistus sisemise jõu taasleidmisele. Laura arvates on kätte jõudnud naiste aeg, eriti arvestades viimaste kuude sündmusi ja #MeToo liikumist. „Olen küll viimasel ajal olnud pigem kõrvaltvaataja rollis, aga see kõik on mindki pannud end tohutult tugevana tundma. Ma arvan, et naised on lõpuks ometi aru saanud, et peaksime üksteisest häid asju rääkima ja üksteist toetama. Hävitame seda negatiivset energiat, mis on tekkinud arvamusest, et peame üksteisega võistlema. Mina olen lõpuks jõudnud sinnamaani, kus tunnen: ei! Ma saan olla teise naise edust innustunud ja tema üle uhke ning olla ka ise eeskuju ja inspiratsioon,” selgitab laulja erutunult.

Uus muusika on inspireeritud koostööst

Laura fännid ootavad pikisilmi uut muusikat. Mis on tema jaoks järgmised sammud ja kunas võib uut albumit oodata? „Järgmine samm on koostöö, igal pool. Piirideta koostöö. Ma olen siiamaani koosloomist pigem peljanud, ei tahtnud eriti teisi oma maailma lubada, kartes, et nad ei saa mu muusikast aru. Aga ma olen need müürid lammutanud ja mul on kavas töötada täiesti imeliste muusikutega. Olen kindel, et kõik, kes on uut muusikat oodanud, jäävad rohkem kui rahule – sest mina olen rohkem kui rahul.”