Galerii Moodne Valgustus asub Rävala pst 7 ja müüb väga peeneid valgusteid. Samas on neil väike galeriipind ka kunstnikele, mis mõistagi on varustatud hea valgustusega.

Kogu keskkond nõuab kunstnikult arvestamist, mida ta sinna paneb või spetsiaalselt selle pinna jaoks teeb. Laurentsiuse ehk kodanikunimega Lauri Sillaku variant on ideaalilähedane. Samas on ta kontseptuaalne nagu enamikul oma näitustel.

Seekord on Laurentsius lähtematerjaliks valinud ühe tuntuma 20. sajandi skulptori, inglase Henry Moore’i skulptuurid. Poolabstraktses laadis töötanud Moore’i tuntumad teosed on “Lamav figuur” (1958) Pariisis UNESCO hoone ees ja “Kuningas ja kuninganna” (1958) Antwerpenis Middelheimi vabaõhu-muuseumis. Moore’i naisaktid on tugeva erootilise varjundiga.

Sellest ongi Laurentsius lähtunud. Ta interpreteerib Moore’i skulptuure küll tasapinnal, kuid nagu ta ise ütleb, “on ruumiillusiooni loomine maalis mind alati huvitanud, eriti viimasel ajal. Proovin kasutada mitmeid maalitehnilisi võtteid rõhutamaks kujutatava kolmemõõtmelisust. Ideaalis peaks maalitud objekt tunduma ruumilisem kui reaalsuses. Henry Moore’i skulptuurid on selleks ideaalne materjal”.

Needitud raamid

Tõepoolest, eriti seeria esimene pilt tundub lausa optilise illusioonina – tead küll, et tegemist on tasapinnaga, kuid näed ruumi. Tausta on ta vältinud, et skulptuursus tuleks paremini esile. Vanadest võtetest on ta kasutanud pragulise maali mulje tekitamist. Ja muidugi Laurentsiuse lemmikkomponent raam. Antud kontseptsiooni puhul ei tulnud muidugi kõne alla barokselt kaunistatud raamid, kuid need needitud minimalistlikud raamid on ikkagi tema maalide lahutamatu osa.