Lembit Saarsalu – saksofonikuningas ja improvisaator


8. juulil tähistab 60 aasta juubelit interpreet, helilooja ja Eesti dzŠässielu edendaja Lembit Saarsalu. Järvamaalt Roosna-Allikult Allikjärve külast pärit poiss olevat juba enne rääkima hakkamist õppinud ümisema “Saaremaa valssi” – nii tundubki, et muusikukutse on tema saatus.

Kandes praegu küll tiitlit “saksofonikuningas”, alustas Saarsalu muusikaõpinguid oma kodukülas hoopis akordioni erialal, hiljem aga lõpetas Tallinna muusikakooli klarnetiklassi. Esimesed kokkupuuted saksofoniga olevat olnud isegi piinlikud – ilma eelneva mängukogemuseta suutis Saarsalu juhuslikul tantsuõhtul kolleegi asendades pillist vaid kahinat kuuldavale tuua.

See aga noormeest ei heidutanud ning 17-aastaselt debüteeris ta juba Tallinna 1965. aasta džässifestivalil, millele järgnes tõusvas joones karjäär professionaalse muusikuna, osalemine mitmel festivalil ja konkursivõidud. Alates 1980-ndatest pühendus Saarsalu täielikult džässile ning nüüdseks on see otsus koos vajalike eeldustega kandnud ta džässimaailma rahvusvahelisele areenile, kus teda hinnatakse meisterliku pillimehena.

Kauaaegse ansamblipartneri, Vene pianisti Leonid Vintskevitši sõnul on Saarsalu eelkõige tehnilisest edevusest ja stampidest vaba improvisaator, kes ei mängi iial ühtegi nooti üleliia ning suudab kuulajaid võluda ka mõne üksiku heliga.

Selles on igaühel võimalik veenduda arvukate helisalvestiste kaudu.

Koos Vintskevitšiga on esinetud ühes selliste muusikutega nagu vibrafonist Lionel Hampton ja Elvin Jones. Peale selle on Saarsalu üles astunud koos John Stowelli, Lewis Nashi, Kevin Mahogany jpt. Lionel Hamptoni džässifestivalil on duo esinenud lausa seitsmel korral, samuti astunud üles ühel Euroopa suuremal, North Sea nimelisel džässifestivalil Haagis. Üldiselt on raske leida punkti, mida Saarsalu oma muusikaga poleks külastanud, olgu selleks siis Kamtžatka või Sahhalin, Kuuba või Ida-Aafrika, Ameerika Ühendriigid või Iraak, Belgia või Palestiina, Saksamaa või Bulgaaria.

Üleilmse edu kõrval on mees siiski püsinud ka oma juurte ligidal. Komponistina on Saarsalu loonud džässmuusikat eesti rahvamuusika ainetele ning eesti algupärandit ka mujal maailmas tutvustanud. Eesti džässielu eesotsas on aga Saarsalu seisnud juba ligi nelikümmend viis aastat, vedades praegu näiteks iga-aastast rahvusvahelist Tartu džässifestivali Rainbow Jazz. Tulgu neid tegusaid aastaid ikka veel ja veel!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare