„Takerdunud rünnak”
Eesti Päevalehe kolumnist ja reservkolonelleitnant Leo Kunnas (41) on värskesse raamatusse koondanud tema sulest aastatel 2007–2008 ilmunud riigikaitseteemalised lood. Raamatus on 30 lugu. Esseekogumik on mõeldud laiale lugejaskonnale teadvustamaks Eesti riigikaitse võtmeprobleeme. Selles ei kirjeldata ainuüksi kitsaskohti, vaid pakutakse ka lahendusi.
Raamatu esitlusel viibinud kindralleitnant Johannes Kerdi sõnul saab selle raamatu ilmumisega lüüa ükskõiksus. „Mina tahan Leod ässitada raamatutega jätkama ja soovin, et ka teised ajakirjanikud astuksid võitlusse suhtumisega, mis on sünnitanud hermansimmluse,” ütles ta.
Ulmeraamat „Gort Ashryn”
Leo Kunnas ei teinudki nalja, kui lubas reservi minnes hakata kaitseanalüüside kõrval ka ulmekirjandust kirjutama. „Gort Ashryni” sündmused leiavad aset ligi tuhande aasta kauguses tulevikus, peategelane on meie Vabadussõja kangelase, kapten Anton Irve (1886–1919) kloonitud teisik. Ambitsioonika kõlaga sisukokkuvõte, kuid Kunnas, kes on ohvitseridest kirjanike napis rivis endistviisi number üks, tuleb ülesandega edukalt toime.
Aukartust äratav on tulevikumaailma väljajoonistamiseks kasutatud detailide ja vihjete läbimõeldus. Autor jääb oma liistude juurde ja keskendub eeskätt tuleviku sõjanduse kujutamisele, kuigi raamatus on ka perekondlik liin.
Elu aastal 2991 ei ole Kunnase kujutluses otseselt utoopiline ega ka lohutu, inimloomus jääb tehnoloogilisest arengust hoolimata praegusega üsna sarnaseks. Romaani mahust hoolimata – koos lisadega 420 lehekülge – on tegu vaid triloogia esimese osaga, mille alapealkiri „Enne viimast sõda” kõneleb iseenda eest.
