Lihtne lugu uhkes serveeringus
„Veripunane mäetipp” on justkui viktoriaanlikku aega pandud krimiseriaali „Kellega ma küll abiellusin?” kunstiline versioon. Selles räägib peategelane, ohver, oma rappajooksnud armastuse loo. Rääkijad on nii naised kui ka mehed, kelle väljavalitu, unistuste prints või kütkestav daam on osutunud petiseks, külmavereliseks mõrtsukaks või salamürgitajaks. Toro film on just selles aspektis eluliselt õudne. Lugu on küll pikitud vaimudest ja filmi tegevus toimub sünges muinasjutulises lossis, kuid sisult on see lugu vägagi realistlik. Iga päev peab keegi avama oma silmad ja vaatama näkku verdtarretavale tõele: kallim on koletis. Peale selle kannab film sõnumit, et vägivald sünnitab vägivalda. See on õpetlik ja realistlik lugu, mitte väljamõeldud õud, mille vaatad ära ja unustad.