••Riho Västrik teeb loodusfilme kaugetest külmadest maadest. Kas sind tõmbavad samad teemad?

See koostöö tekkis juhuse tahtel. Sain rohkem kui kümme aastat tagasi Rihoga kokku ja pärast seda olen tema filme kokku pannud.

••Kui palju oled nende filmide tegemisel reisinud?

Ma ei ole kusagil käinud. Olen nende filmide loomisel hall kardinal, kes saab ühel hetkel tohutu hulga ülesvõetud materjali, millest tuleb uus teos teha. Vahel pole stsenaariumi, vahel pole ülesvõetud materjal just see, mida üles võtta kavatseti. Mina aitan siis sellest filmi teha.

••Kas sul on kahju, et sa pole saanud kaameraga kaugetele maadele kaasa sõita?

On. See teeb haiget. Ühe korra olin ma kaasa minemas ja olin endale juba sooja pesu ostnud. Ma ei mäleta täpselt, miks see sõit katki jäi, midagi tuli vahele. Need, kes selliseid filme tegemas käivad, on mehine seltskond.

••Mis neid mehi sinna kaugetele maadele ajab?

Riho on kaasaegne maadeavastaja tüüp. Tal on paha olla, kui pole vähemalt korra aastas käinud kusagil kaugel, kus turistid ei käi. Kui ma tegin filmi „Middendorffi jälgedes”, siis mõtlesin palju, mis see on, mis ajab inimesi tundmatutesse kohtadesse, mille kohta pole isegi kaarti, riskides enda ja teiste eluga. Kas see on teadmiste- või kuulsusejanu?

Ühed on inimesetüübilt maadeavastajad. Teised on kollektorid. Kolmandad unistavad kodus sohval. Mina olen olude sunnil sohvapealne unistaja. Panen kokku omad filmiseiklused, mida teised sohva peal unistajad vaadata võivad.

••Oled sa mängufilmiinimene või dokumentalist?

Olen kõigesööja.

••Kavandad filmiprojekti tööpealkirjaga „Soo”, mille autor on kirjanik Andrei Ivanov. Kuidas sa ta leidsid?

Lugesin tema novellikogumikku „Minu Taani onuke. Tuhk”. Helistasin kohe Loomingu Raamatukogu toimetusse, kus raamat kirjastati, ja küsisin Ivanovi kontakti. Meil olid põnevad vestlused integratsioonist ja assimilatsioonist. Oleme saanud sõpradeks. Olen oma osalise päritolu pärast palju mõelnud siinsete venelaste peale. Tema teostes on geniaalsed seosed ja põhjendused, miks vene kogukond on selline, nagu on. Seal on mõnus eneseiroonia. Stsenaarium, mida me koos kirjutame, on iseseisev teos, seal on motiive novellist „Tuhk” ja romaanist „Peotäis põrmu”.

••Millal film valmib?

Sügiseks valmib esimene stsenaariumivariant. Edasine sõltub juba rahastajatest. „Soo” on dokumentaalsete elementidega animeeritud mängufilm täiskasvanutele. Natuke nagu „Valss Bashiriga”. See peaks sobima Andrei absurdiga.

••Oled õppinud filmi mujal. Mis raskusi see tekitab?

Mu õpingutes pole erilist glamuuri olnud. Siin filmi õppinud inimesed kasvatavad enda ümber ringi õpingukaaslastest. Nendega võrreldes olen autsaider. Aga aja jooksul on minugi ümber seltskond kogunenud.

••Kas film toob Eestis leiva lauale?

Ühe korra olen teinud reklaami, aga siis saime nii mina kui ka tellija aru, et see ei ole minu ala. Seni olen filmitööd tehes hakkama saanud. Neil, kes end reklaamimaailmas hästi tunnevad, on vedanud – saavad käsitööoskusi harjutada ja pisut paksema vorstiviilu leiva peale.


Film tõelistest meestest

Film „Tulekahju paine” käib dokumentaaltrilleri žanri alla.

Antarktika uurimisjaamas talvitumise ajal tekkinud tulekahjust jutustavas loos on pinge saavutatud mitte kunstiliste ponnistuste, vaid dokumentalistikale omase tõe väljakäimise teel. Pole küsimust, kas Eestimaa mees Vello Park sõidab Peterburi kohtama oma 1982. aasta Antarktikas talvitumise kaaslasi ta sees pitsitava tõeklaarimise soovi sunnil või on see kõik lavastatud, et filmitegijad ja tulekahjust raamatut kirjutav Jaanus Piirsalu oma materjali kätte saaks. Kohtumised ja jutud on siirad ning mõttelõng hakkab neil kohtumistel kenasti veerema.

Dokumentalist on kroonik ning tema loodu liigub edasi teistesse lugudesse. „Tulekahju paine” tegijate trumbiks on kaadrid, mille teised Eesti mehed on varem Antarktikas üles võtnud. Mõtteselge ja väljatimmitud tasakaaluga pilt Andres Söödilt oma mustvalge poeetikaga annab filmile romantika mõõtme, seletab lahti, miks need hullud mehed läksid sinna, kus kraadiklaasi pügalad poolesajast Celsiuse kraadist allpool.


„Tulekahju paine”

Stsenaristid Riho Västrik ja Liina Triškina
Lavastaja Riho Västrik
Monteerija Liina Triškina
Linastus kinos Artis, järgmine avalik seanss 7. mail Pärnu muuseumis
Linastusi on lähiajal veelgi
ERR näitab filmi 2013. a jõuluperioodil