Lillelõhnaline tarbedisain
Esmapilgul laksab Liisu ja Jaak Arro ühisnäitus „Mille fleurs” galeriis Hop üsna magusmürgise lillelõhnaga. Õisi on kõikjal – nii Jaak Arro laudadel kui ka Liisu Arro valamutel. Sellises lähenemises on vaieldamatut häbematust, kuid päris camp’iks näitus ka ei liigitu. Isegi kui poolläbipaistvad metallivärvid ornamenteeritud laudadel ja roosinupud kraanikausis meenutavad kitšiseguseid juubelikaarte, on tulemus ometi nõtke.
Laudade ja valamute ühisnimetajaks võiks olla veel mingi romantiline minevikust toituv elutunnetus. Loodus ei ole siin kohal natuuri kujul, pigem stiliseeringu või maneerina – nii nagu ornamendikunstis kombeks. Ka vormikeel on pea nurgavaba – pigem domineerivad siledad kumerused.
Kindlasti väärib selle näituse puhul eraldi esile tõstmist tehnilise teostuse meisterlikkus, viimistletud lõpuleviidus, mida kohtab üha harvemini.
Smaragdrohelisel valamul (pildil) voolab värv üsna lihalikult, särades ja peites end, läikides sügavalt nagu must südametunnistus ja kumades läbi nagu esimene jääkirme.
Kuid ka vähem kirglikud ja enam kontrollitud valamud täidavad ausalt oma rolli. Minu jaoks töötavad Liisu Arro valamud kõige veenvamalt just disaini tasandil – ma kujutan hästi ette, et neist võiks saada vabalt hitt-toode, mida müüa rahvusvahelisel disainiturul. Olles näinud superluksi kodu, kus üks selline kraanikauss troonis vannitoas, olen veelgi enam kindel selle tarbeeseme disainipotentsiaalis. Liisu Arro loob tarbekunsti, mis kombineerib oskuslikult head tehnilist teostust, tarbeväärtust ja visuaalset isikupära. Kuid eriline nutikus peitub oma niši leidmises – valamudisainereid ei kohta just kuigi tihti, ometigi on meil igaühel kodus vähemalt kaks kraanikaussi.
„Mille fleurs“
Liisu Arro, Jaak Arro
Galeriis Hop 9. novembrini
