Linnalegendid tänapäevast ja keskajast
Täna esilinastuva filmi „Tallinna kilud” autorid Jaak Kilmi ja Kiur Aarma on kõhevil ja ootusärevuses. „See on kõige ebatraditsioonilisem film, mida olen teinud,” ütleb Aarma.
Samal ajal pole tegijad sugugi mitte õnnetud. „Filmi tegemisel oli pidev ebakindluse tunne,” tunnistab Jaak Kilmi. „Selget arusaama, et loome kohe midagi geniaalset, polnud. Pigem oli pidev huvi selle vastu, kuhu me oma otsingutega jõuame. Aga see ongi lahe.”
Tegijad on kaugel sellest, et peaks läbikukkumist ootama. „Esilinastumise koht Katusekino asub meeldivalt keset linna värskes õhus. Seal saab õlut juua. Film ei ole kurnavalt pikk,” loeb Kiur Aarma neid kindlaid plusse, mis esilinastusele tulnud inimesi ootavad. „Tallinna kilud” linastuvad pärast esilinastust alates 13. augustist Katusekino püsiprogrammis ja sügisest loodavad tegijad linastamise viia katuselt katuse alla. „Oleme mõelnud, et äkki saab filmi näidata Sõpruse kinos,” ütles Aarma. „Eks kunagi hiljem jõuab järg ka mõne telejaamani.”
„Tallinna kilud” on teos, mille lugu räägib Riisipere mõisniku Johann von Uexkülli ja Tallinna rae vahelisest konfliktist, mille tagajärjel von Uexküll 1535. aastal hukati. Paljude eestlaste jaoks seostub see lugu Tallinnfilmis 1972. aastal valminud mängufilmiga „Verekivi”, mis ei kujunenud teab kui suureks õnnestumiseks. Ja kuigi tegijad hakkasid „Tallinna kilusid” tegema „Verekivi” peale mõtlemata, tunnistavad nad kahe filmi vahelise seose olemasolu. „Seda me mõtlesime, et meie filmi hakatakse seostama „Verekiviga”. Miks ka mitte. Ka läbikukkunud filmist võib rimeigi teha,” ütles Kilmi. „„Verekivi” film oli üldiselt äpu. Lugu oli aga okei. Seal oli olemas pinge, kus aadlikud tahtsid Uexkülli enne ta hukkamist vabastada.” Kiur Aarma: „Erinevalt „Verekivist” ei anna me õigust raele. Ega linn ei olnud selles ajas ka mingi õigluse koht. See tema süüdimõistmine oli puhas poliitika, nagu ütles meie filmis Galina, kes mängis ühte raehärrast kohtunikku. Konflikt hõõgus ammu enne seda, kui Uexküll oma linna põgenenud talupoja Matise maha lõi.”
Parun ja raad
„Ühel linnapidustusel lõi Mustpeade vennaskonna liige hobuselt maha ühe aadliku. See oli jõuguvärk, kus käis võitlus hingede pärast. Rael oli vaja Uexküllile koht kätte näidata. Võttis pea maha mehelt, kelle esivanemad said volikirja paavstilt endalt.” Johann von Uexkülli loo ülesehitamiseks on appi võetud Tallinna linnaarhiivi dokumendid, mille on alamsaksa keelest tõlkinud Juhan Kreem. Tegijate sõnul võtsid nad selle tegevusliini aluseks von Uexkülli kuriteotoimiku.
Need 12 inimest, kes Uexkülli ja linlaste osi täidavad, on välja valitud kindlate taotluste alusel. „Tahtsime leida Tallinnas inimesi, kes sobiksid täitma neid funktsioone, mida kandsid endaga selle loo inimesed omas ajas,” ütles Kilmi. „Mõtlesime, et von Uexküll võiks olla taksojuht või kinnisvaraarendaja, kes ehitab linna taha põllu peale elumaju. Ta tegevus langeks kokku Uexkülli omaga selles mõttes, et ta tahab saada inimesi Tallinnast välja. Matis võiks olla jälle inimene, kes läheb teise kohta parema elu järele. Mõtlesime, et ta võiks olla spoonipanija, kes töötab Soomes.”
Tänapäevast pärit tegelased jutustavad Matise ja von Uexkülli loo etendamise juurde endaga seotud linnalegende. „Osa nende lugudest pärineb neilt endalt, kuid osa on fiktiivsed,” tunnistas Kilmi. „„Tallinna kilud” on oma loomu poolest fiktiivsem teos kui meie viimane koos loodud film „Disko ja tuumasõda”. Oleme tegelastele juurde pannud Tallinnaga seotud lugusid, millel on dokumentaalne aines. Loo kraavist, mille kaevamisel tuli välja surnuaed ja lapsekirst, kuhu käe sisse panemise eest panid poisid välja miljonikroonise auhinna, kuulsin ma Marko Raadilt. Linnalegendi randa tulevatest alasti naiste piltidega kaartidest kohandasime propagandistlikust dokfilmist „Emissarid”.” Rääkides eeskujudest mainib Jaak Kilmi Roy Anderssoni, rootsi filmilavastajat, kes on niisamuti olnud tegev linnalegendide filmilinale panekul.
Kuigi tänapäev on filmis äratuntaval moel olemas, on olemas ka keskaeg. „Kasutasime freskode stiili,” ütleb Kilmi. „Kaadris on ainult funktsioonid ja poosid, mitte mingisugust mängimist.” Kiur Aarma: „Tahtsime teha filmi 16. sajandi jutustamise moodi. Näiteks „Püha Viktori martüürium” Niguliste kirikus on selline teos, kus osalejad on pildi peal ilma igasuguste väliste emotsioonideta.”
Filmi tänapäevased tegelased seab freskodele sarnanevatesse poosidesse fotograaf Peeter Laurits, keda Kilmi ja Aarma peavad meediumiks autorite ja osatäitjate vahel. Pea kõik osatäitjad on aga näitlejatöös asjaarmastajad, vaid Galina Agu on mõnda aega siinses Vene Teatris näitlejana töötanud.
Linnalegendid
Minimalistlik näitlejatöö ongi eriline asi, mis „Tallinna kiludes” tooni annab. „Näitleja ei tohi välja anda ühtegi emotsiooni. Suhet toimuvasse ei tohi välja näidata,” avab salapärase stiili köögipoolt filmi lavastanud Kilmi.
„Diskos ja tuumasõjas” saavutatud stiil oligi see, mis „Tallinna kilude” loomisele tõuke andis. „Pärast „Diskot ja tuumasõda” oli meil tunne, et võiks proovida veel jutustada samas stiilis lugusid,” rääkis „Tallinna kilude” sünniloost Aarma. „Kui Tallinn 2011 korraldas mereäärsete filmilugude konkursi, siis see kukkus läbi. Pärast seda pakkusime tegemiseks välja meie arvates laheda loo Uexküllist. Meie kolmas stsenarist Peep Pedmanson pakkus välja võimaluse, et see Uexkülli lugu võiks olla nähtud läbi kaasaegsete tallinlaste tegelikkuse. Tallinna kultuuripealinnaga on filmis seos fookuse kaudu, teos jutustab elamisest ja olemisest Tallinnas, kus on ühendatud keskaeg ja tänapäev.” Tegijate ettekujutust mööda moodustab Lasnamäe linna piiri. Jaak Kilmi: „16-korruselised majad Peterburi maantee ääres on kui linnamüüri tornid ja üheksakorruselised on kui linnamüür. Sealt edasi algab eimiski.”
„Tallinna kiludes” näidatud linnalegendides on olulisel kohal lapsed ja nende mälestused. Kilmi sõnul on film nende poeetiline kujutus Tallinnast, kus on olemas ka põlvkondlik vaatenurk. „Oleme need, kes jäid laulvale revolutsioonile hiljaks. Me Kiuriga elasime mõlemad tollal teismelistena Õismäel ja sealt ei pääsenud mitte kuidagi öölaulupidudele. Me ei pääsenud lauluväljakule isegi teisel päeval, nii nagu teeb seda timuka tegelaskuju, kes käis pärast öölaulupidu platsi peal pudeleid korjamas.”
Kuigi filmi rahastajaid on mitu, tuli tegijate sõnul opereerida pisikese eelarvega. „Raha oli kolm korda vähem kui „Diskol ja tuumasõjal” ja selle pisikese eelarve raames on raske teha lavastuslikku filmi,” ütles produtsent Aarma. „Hea on sellisel juhul see, et olukord paneb pea tööle. Näiteks kui me filmisime lauluväljakul pudelikorjamise stseeni ja olime sinna laotanud pakiautotäie pudeleid, siis tuli välja, et see ei anna pildiliselt mitte midagi. Neljakümne minuti jooksul tuli leida lahendus. Õnnestuski ühest kõrtsist pandi vastu saada laenuks tühje pudeleid. Õpetlik lugu. Et film näeb pildiliselt palju kobedam välja, kui seda võiks eeldada rahanumbritest, on sündinud tänu kunstnik Reet Ausi ja operaatorite Ants-Martin Vahuri ja Meelis Veeremetsa pingutusele.” Kilmil ja Aarmal on mõlemal filmiprotsessis mitu ametit ja tegijate sõnul need segi ei lähe. Koostöö sujuvat hästi ja seda ei sega ka see, et mõlemad mehed on teinud kõrvalhüppeid ka teiste tegijate poole. „Ega me ei ole geipaar,” viskab Aarma villast.
Paralleelselt „Tallinna kiludega” on Kilmi ja Aarma teinud meremuuseumi tellimustööna klippe Eesti merendusest ja lennundusest, mis lähevad vesilennukite angaarides avatava uhke ekspositsiooni osaks. Ei välistata ka ühist jätkamist „Disko ja tuumasõja” ja „Tallinna kilude” laadis. Kiur Aarma: „Laad ei ammenda ennast, ammendavad inimesed.”
„Disko ja tuumasõda” korjas Eesti kinodes rohkem vaatajaid kui mõni ebaõnnestunud pärismängufilm. Film oli kahe välismaise dokfilmi hulgas, mis jõudsid möödunud aastal Ameerika Ühendriikide kinodesse. Kuidas läheb kinodes, „Tallinna kilude” autorid spekuleerima ei kipu. Küll aga loodavad, et film jõuab mõnele festivalile.
Film
„Tallinna kilud”
Filmi idee ja käsikirja autorid Jaak Kilmi, Kiur Aarma ja Peep Pedmanson
Režissöör Jaak Kilmi
Fotolavastuste looja: Peeter Laurits
Kunstnik: Reet Aus
Operaatorid: Ants-Martin Vahur ja Meelis Veeremets
Muusikalised kujundajad: Janek Murd ja Erki Tero (3Pead)
Produtsent: Kiur Aarma
Esilinastus täna kell 22 Katusekinos
