Lõbusõitja reisijuht Galaktikas

Maikuust hakkas Tallinna-Helsingi liinil sõitma Tallinki uusim ja suurim lõbusõidulaev M/S Galaxy, mis paistab merelt juba kaugelt silma, kuna Lõuna-Eesti järvede vahelt pärit Navitrolla on selle külgedele maalinud pingviine, kaelkirjakuid ja pilvekesi. Eesti Päevaleht käis uurimas, kas safari jätkub ka laeva sisemuses.

Kruiisilaeva võrdlemine ujuva palee või ujuva linnaga on lõbusõidulaevanduse vanim klisˇee, kuid kui on vaja vee peal liikuvat “küna” elamise ja ajaveetmise paigaks kujundada, seistakse ikkagi arvutustehte ees – kuidas ühendada maiste ja mereliste võimaluste plussid ning vältida mõlema miinuseid. Võib ette kujutada, et ülesande kõrgusel seismine ei ole kergemate killast: kuidas vähendada laeva kõvas ja ahtas sisemuses tekkida võivat klaustrofoobiat ja luua tohutusse ruumiderägastikku linlikku mitmekesisust. Sinna juurde tuleb veel liita laevas viibimise erakordsus, nii et inimesed saaksid vajadusel unustada, et nad on laevakarpi suletud, kuid vajadusel seda endale kohe meelde tuletada. Veesõidukis võiks ju olla midagi sellist, mida maarotid nautida ei saa. Keeruline.

“Ujuvas linnas” on paratamatult asju, millest ei saa üle ega ümber ei sisearhitektid ega reisijad ja mis annavad kohe märku, et tegemist on kohaga, kus kehtivad teised reeglid. Sisearhitekt Pille Lausmäe, kes on kujundanud mitme Tallinkile kuuluva laeva klubisid ja kohvikuid ning kelle käe all on Galaxy 19 avalikust ruumist neli näo saanud, räägib, et maa ja vee peal on sisearhitekti töö täiesti erinev. “Ruumide proportsioonid on väga jäigad, väga paika pandud, ruumide kõrgus on hoopis teistsugune, kasutada tuleb tulekindlaid materjale või materjale, mis vastavad väga karmidele sertifikaatidele,” tõdeb Lausmäe. Ebameeldiv laevas olemise surutis on tegelikult väga kerge tulema – kes see ikka naudib laevaspetsiifilist põranda külge kinnitatud mööblit? Eriti ahistav on see toolide puhul.

Kümnetekilise (tahaks väga öelda kümnekorruselise) lõbusõidulaeva kõik meelelahutuskohad järjest läbi käia on paras võimlemine. Lausmäe juhtimisel on Galaxy pardal kujundatud saun, konverentsikeskus, kõige kõrgemal, kümnendal tekil asuv diskobaar ning laeva kõige suurem ja pompoossem, Starlighti nime kandev hiiglasliku lühtriga saal, kus toimuvad kabaree-etendused. Ülejäänud söögi- ja joogikohad, samuti poed, kajutid ja koridorid on kujundanud Soome perefirma Aprocos. Laeva treppide juures on jällegi toimetanud Navitrolla ja tema firmamärgina nunnud loomakesed on leidnud koha laevakajutite seintel, nii et kui otsida kogu Galaxy kujunduses mingisugust läbivat motiivi, siis navitrollism on esindatud kõige rohkemates kohtades.

Kitši ka

Galaxyga soovis Tallink saada endale “ületrumpavat” laeva, taheti, et see oleks tavapärasest dekoratiivsem ja säravam. Lausmäe ütleb, et tellija tõi sisse võrdlusmomendi Ameerika kruiisilaevadega.“Kuna Ameerika kruiisilaevade stiil mulle isiklikult ei istu, võtsime mingeid elemente art deco’st.” Teatud art deco mõjutusi on näha muidu üsna minimalistlikus võtmes lahendatud konverentsikeskuses (lambid) ja Starlighti sõubaari ornamentides.

Galaxys ringi käies on näha, et eesti ja soome sisekujundajad on andnud oma parima või igatahes väga palju, et laevade sisekujunduse muidu üsna viletsat reputatsiooni parandada. Huvitav on aga täheldada, et laevainterjöör nagu ei saakski ilma mõningate kitsˇielementideta. Siin-seal kohtab üksikuid kujunduselemente, mida tahaks hirmsasti kitsˇiks liigitada (nt marmoriseeringuga lambid). Galaxy kõige kontsentreeritum, aga väga läbimõeldud kitsˇ on valeantiikmööbli ja kristall-lühtritega “vene stiilis” à la carte restoran, mis on puhas kitsˇ juba olemuslikult, idee tasandil – standardsetes formaatides reprod peredvizˇnike hittmaalidest (Sˇiskini “Kolm karu” ja Repini “Burlakid Volgal”) panevad i-le täpi.

Sellest hoolimata on Galaxy sisekujundus üldjoontes siiski “ebalaevalikult” stiilne ja isegi luksuslik. Paljude lemmikule, üleni helebeezˇides toonides Piano baarile mõeldes tekib küll kahtlus, kui kauaks seda plekitu pehme mööbli ja maani kardinate idüllilist status quo’d jätkub, kuid ehk mõjutab keskkond selles liikujaid. Eesti Päevalehe külaskäigu ajal näidati meile kohti, mis enamikul tavareisijatest nägemata jäävad, sealhulgas kartsereid kontrolli kaotanud ja vägivaldseks muutunud külastajatele. Samas öeldi, et siiani pole veel olnud põhjust kedagi sinna sulgeda. Lootus upub viimasena.