Loe teiste põnniea-mälestusi ja lapsepõlv tulebki meelde
Kirju laste piltidega esikaas ja kollane pealkiri „Ajast, mis pole minevik” ilmselt ei kutsu ostma. Sirvides torkavad silma vanad mustvalged lastepildid ja tuttavad nimed. Mis see siis jälle on? Tunnistan, et ei salli silmaotsaski nn kogumikraamatuid, eriti neid, mille endine või praegune ajakirjanik on kokku pannud oma „surematutest lugudest”. Või siis ühendatakse teoseks mingid kirjatükid elukutse, soo või mis iganes tunnuse järgi. Need on enamasti haltuura, mitte raamatud.
SA Kultuurileht ja Õpetajate Lehe koostöös välja antud tuntud inimeste lapsepõlvemälestused mõjuvad aga värskelt ja värskendavalt. Neil päevil, kui raamatut lugesin, ei saanud kuidagi teisiti, kui pidin oma lapsepõlvele mõtlema. Millal me seda teeme? Või kellele räägime? Nii et siit tuleb esimene plusspunkt. Teine aga selle eest, et Eesti ajalugu (see kannatusterohke) peegeldub mõnikord kinga- või püksipaarist paremini kui mõnest paksust romaanist.
Loomulikult alustasin lugemist tuttavate inimeste kirja pandud lugudest, et saada teada, mida ja kuidas nad meenutavad. Ja siis alustasin otsast peale, sest huvitav on seda raamatut lugeda.
120 väikese lapse lookest
Lapsepõlv on ju nii ilus aeg, et selle meenutamisel-kirjeldamisel ei ole võimalik midagi valesti teha või jäigalt ametlikuks jääda. Need seigad, mida inimesed kirjeldavad, on neil järelikult kogu elu südamel olnud ja annavad teada, et meie kohalikud kuulsused on täiesti tavalised inimesed (olnud). Ja et keegi ei sünni targa ja tähtsana, vaid on saanud esimesed teadmised kodust ja enamasti väikesest maakoolist. 120 lookest näitavad selgelt, et kõik polegi Tallinnast, enamik on maalt!
Krista Aru hakkas portfelli armastama juba väga väiksena, Tõnis Lukase panid klassikaaslased kappi luku taha, Doris Kareva andis rahvaloendajale kilpkonn Johannese andmed, Paul-Eerik Rummo mängis viieaastasena näärivana, Ene Ergma sõitis Viljandi lossimägedes slaalomit, Enn Kunila pidi õpetajaga lauatennist mängima jne. Neid teadmisi pole kellelegi vaja, kuid selliste seikade lugemine ei tee ka midagi halba.
