Loodusseadusi muuta ei saa, aga arsti kuulama peab
Kutsari sõnul on kogu maailmas aastakümneid olnud nii, et hooajaline gripp kulgeb kahe lainena. Kuna uus pandeemiline gripp on juba läbi teinud rännaku lõunapoolkeral, siis võib sealsete riikide kogemuse alusel öelda, et ka uus pandeemia tuleb kahe lainena. Möödunud aastate põhjal on näha, et Eesti haigestumise kõvera esimene laine hakkab tõusma novembri algusest, saavutab kõrgtaseme jõuludeks või vahetult enne jõule ning taandub siis, kui koolides ja töökohtadel minnakse jõulupuhkusele. Teise laine tõus algab siis, kui kooli ja tööle tagasi minnakse – paar-kolm nädalat läheb mööda ja siis hakkab laine jälle tõusma. Teine tõus saavutab kõrgpunkti veebruari lõpus, märtsi alguses ja taandub taas.
„Arvestades haiguse kahelainelist kulgu, arvan, et kuni jõuludeni võib haigestumine suureneda, sellepärast jälgimegi hoolega, kas olukord jõuab sinnani, et oleks vaja epideemia välja kuulutada või ei,” sõnab Kutsar, nentides, et epideemia piirväärtus ei ole mitte 18 000 haigestunut, vaid järsk ja suur haigestunute arvu kasv. „On võimalik, et enne jõule grippi haigestumine ei suurene, ja võib juhtuda, et enne uut aastat ei kujunegi epideemilist olukorda. Siis ootame ära, mida ütleb teine laine – võib-olla tekib epideemia hoopis siis. Kogemus ütleb, et haigestumine võib Eestis saavutada epideemilise taseme.”
Eestis on uus pandeemiline gripp, mida tuntakse seagripi nime all, nüüd tavalisest hooajalisest gripist ülekaalu saanud, mistõttu gripi diagnoosi paneb perearst ning laboratoorset kinnitust sellele enam vaja ei ole. Haige jaoks kahel gripil Kutsari sõnul erilist vahet pole – hooajaline ja uus gripp ei erine kliinilise pildi ja raskusastme poolest.
„Kuid uus pandeemiline gripp võib anda raskemaid haigusjuhte. Perearsti otsuse alusel ei suunata raske haigusvormiga patsienti mitte kodusele ravile, kus ta ravib ennast ise, vaid suunatakse haiglasse järelevalve alla,” seletab Kutsar, lisades, et selliseid haigusjuhte on Eestis praegugi.
Tugevda immuunsüsteemi
„Epideemia väljakuulutamine ei muuda haigete ravis sisuliselt mitte midagi, epideemia väljakuulutamine märgib kõrgendatud ohtu nakatuda,” selgitab Kutsar. „Gripijuhtude väljaselgitamine ja ravi kulgeb täpselt nii, nagu praegugi. Erinevus on näiteks see, et soovitame massiüritusi ära jätta või pöörata tähelepanu sellele, et koosolekutel ja kollektiivides võivad inimesed kergelt nakatuda ja soovitatav on mitte kokku tulla. Kui haigestumise tase peaks praegu veel tõusma, siis on väga õige laste kaitseks jõuluüritused ära jätta.”
Seni on proovitud gripi levikut piirata inimeste hoiatamise ja harimise kaudu. Perearsti ülesanne on anda soovitusi, kuidas mitte nakatuda ja kuidas käituda haigena. Kutsar rõhutab, et inimene juba esimese gripikahtlusega tööle minekust loobuks ning ise kohale minemise asemel helistaks perearstile, hoiaks end eraldi teistest pereliikmetest. Või lapsevanemana ei saadaks haiguse kahtlusega last kooli või lasteaeda. Kui lasteaias või koolis on puudumiste tase 40–50 protsenti, on õige laps koju jätta, et tema nakatumist vältida.
Mida teha praegu, kui oled veel terve? Kutsar soovitab inimestel immuunsüsteemi tugevdada. „Küüslauk ja sibul sisaldavad küll antibiootikumi-allitsiini, kuid antibiootikum toimib bakterite, mitte viiruste vastu,” ütleb ta sõna sekka küüslaugu raviomaduste vaidluses. Küll aga soovitab ta tarbida ravimitaolisi aineid (toidulisandeid) ja toiduaineid (näit bakteritega rikastatud piimatooted), millel on immuunsüsteemi tugevdav toime.
Ravim Tamiflu mõjub, kui seda anda 48 tunni jooksul pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist. Ühtlasi võiksid inimesed tema hinnangul end vaktsineerida hooajalise gripi vastu.
Ülejärgmisel nädalal Eestisse jõudval vaktsiinil Pandemrix on Kutsari sõnul mõned üldised vastunäidustused: kui inimene on ülitundlik mõne vaktsiini komponendi suhtes, kui tal on eelneva vaktsineerimise tagajärjel tekkinud anafülaktiline (ülitundlikkuse) reaktsioon või kui ta vaktsineerimiseks määratud ajal põeb ägedat nakkust ja on kõrges palavikus.
Vaktsineerimine vabatahtlik
„Üks spetsiifiline vastunäidustus mõne gripivaktsiini puhul on munaallergia, sest ka Eestisse jõudev Pandemrix on valmistatud kanaembrüo peal ja sisaldab pisikestes kogustes kanamunavalku,” selgitab Kutsar. „Kui arst küsib teie käest, kas olete munavalgu suhtes allergiline ja te teate, et olete, siis teid ei vaktsineerita.”
Tellitud on ka vaktsiini Celvapan, mis sobib munaallergikutele.
Kuna gripi inkubatsiooniperiood ehk aeg nakatumishetkest kuni haigusnähtude ilmnemiseni on kuni kolm päeva, võib juhtuda, et teid vaktsineeritakse siis, kui juba haige olete. Sel juhul vaktsiin ei mõju.
Eestis on seaduse järgi vaktsineerimine vabatahtlik. „Isegi prioriteetsete riskirühmade suhtes,” rõhutab Kutsar. „Prioriteetsed riskirühmad selekteerib oma nimekirjast välja perearst ja tema on see inimene, kes kutsub nad vaktsineerimisele ja nõustab neid. Kui inimesel on väiksemgi kahtlus oma seisundi suhtes, kas ta sobib vaktsineerimiseks, siis ta peab küsima nõu perearstilt, kes teda tunneb – ükski teine arst ei tunne teda sama hästi.” Kutsar kinnitab, et stabiilses seisundis inimesele vaktsineerimine halba ei tee.
1976. aastal levis H1N1-tüvega gripp ühes USA sõjaväeosas. Kartes, et see võib viia suure epideemiani, otsustas paanikas riik kõik Ameerika Ühendriikide elanikud vaktsineerida. Nii kaugele küll ei jõutud, sest gripi põhjustatud ühe surmajuhtumi kaalusid üles kümned vaktsiinist tekkinud komplikatsioonid, mis viisid väidetavalt 25 inimese surmani, ning inimesed ei lasknud end suures hirmus vaktsineerida. Pole siis ime, et gripivaktsiini teemadel on loodud vandenõuteooriaid.
Kutsari sõnul ei ole hiljuti Eesti Ekspressis avaldamist leidnud teoorias midagi uut. „Vaktsineerimisvastane liikumine on maailmas üldtuntud,” tõdeb ta. „Mina puutusin selle liikumisega kokku juba noore arstina omaaegses Nõukogude Liidus. Midagi uut siin maailmas ei ole, isegi raudse eesriide taga oli see kõik juba olemas.”
Kutsari arusaam on, et vaktsineerimisvastaste seisukohad internetis on massiivne udu ajamine, paanika külvamine. Tema sõnul ei ole neil inimestel isegi elementaarseid teadmisi sellest, kuidas inimese organism toimib või kuidas see reageerib viirusele või vaktsiinile. Kutsari sõnul halvavad vastalised tervishoiusüsteemi töö, sest ollakse sunnitud ravimise asemel vandenõuteooriaid ümber lükkama.
Epidemioloogi sõnul võiksid inimesed, kes vähegi mõelda tahavad, internetist leida ka teaduslikke seisukohti vaktsiinide kohta, mitte uskuda teadusliku aluseta kuulujuttu.
Kutsar on internetist leidnud spekulatsioone, et praegu leviva gripiviiruse on laboris kuritahtlikult välja töötanud ravimifirmad. „Kuna viiruse RNA koosneb kaheksast geenist, siis on võimalik rakku sisse minna ja neid geene vahetada,” selgitab ta. „Tänapäeva teadus oskab seda, aga seda ei tehta, sest see võib viia kuritegelikule teele.”
Terviseametnik väidab koguni, et ravimitootjad ei saa vaktsiini müügist üldse tulu. Kuna vaktsiini tellijal, maailma terviseorganisatsioonil oma vaktsiinivabrikuid ei ole, on ta sunnitud selle tellima eratootjatelt. „Sealjuures ei maksa ta tootjatele mitte ühtegi dollarit,” teab Kutsar rääkida. „Toodetud vaktsiin paisatakse turule ja tarbija maksab selle kinni, nii nagu me maksame leiva ja piima eest. Muidugi võib olla erandeid, aga on üldteada, et vaktsiini tootmine ei ole tulus. Selle tootmine ja kasutusse võtmine on äärmiselt kulukas. Tootjad katavad vaktsiini tootmise kulu ravimite müügiga – südame- ja kopsuravimite müügi arvelt. Vaadake, millised on südameravimite hinnad!”
Maailma terviseorganisatsioon jälgib gripi levikut terves maailmas ja kõik riigid, ka Eesti, saadavad iga kuu organisatsioonile infot. Igal kevadel, hiljemalt mais-juunis, tehakse põhjapoolkera kohta prognoos ning tellitakse viroloogialaboritelt uusi gripiviiruse tüvesid, mille alusel vaktsiini tootma hakata.
Tänavu juunis muutus olukord selliseks, et ennetus- ja hoiatusmeetmete elluviimiseks tuli välja kuulutada A/H1N1 pandeemia. Kutsari sõnul ringleb praegu maailmas kolm viirust: uus pandeemiline viirus, hooajaline gripiviirus ja linnugripp, mida Euroopas pole.
„Gripiviirus muutub ääretult kergesti,” seletab nõunik, tuues näiteks inimese-, sea- ja linnugripist koosneva viiruse. „Seesama H1N1 on kujunenud aastate jooksul ringeldes maailma eri populatsioonides. Sellise pandeemilise gripiviiruse tüved kaovad pärast intensiivset ühe-kaheaastast ringlemist pikaks ajaks ära.”
Sama H1N1-viirus kadus 20 aastaks (1957–1977), varem oli seda viirust liikvel palju. Nüüd tuli ta taas. Ka maailma kõige katastroofilisem gripipandeemia, 1918.–1919. aastal levinud Hispaania gripi viirus oli sama H1N1.
Hispaania gripp tappis väidetavalt 40–50 miljonit inimest ja rändas ühest maailmajaost teise koos Esimese maailmasõja vägedega. „Kõige katastroofilisem olukord oli tollal USA sõjaväebaasides. Austraaliasse viisid gripi Euroopa tandril sõdinud Austraalia väed,” seletab Kutsar. „Euroopa riikidel olid kolooniad Aasias ja Aafrikas ning tihedad sidemed nendega.”
Tollal räägiti, et inimesed olid sigu grippi nakatanud. Praeguse puhangu ajal on sellised üksikjuhud dokumenteeritud. Esiteks on inimesed nakatunud seafarmidest, aga samuti on teada juhtumid, et haige farmiomanik nakatas oma sead. „See on suhteliselt erandlik olukord muidugi, aga gripiviiruse suure muutlikkuse foonil täiesti võimalik. Näete, kui salakaval see viirus on!” tõstab Kutsar näpu.
Ühe Hispaania gripi tagajärjel kopsupõletikku surnud inimese jäänused kaevati umbes viis aastat tagasi Alaskal üles. „Nii et 1918. aasta Hispaania gripi viirus on praegu USA laborites olemas,” paljastab Kutsar. Ta rahustab, et niisugust katastroofi nagu tollase pandeemia ajal kahtlemata enam ei teki, sest tänapäeval on võimsad vaktsiinitootjad ning ravioskused arenevad jõudsalt.
Tõsi, gripiviirus muteerub. Linnugrippki hakkas inimeselt inimesele nakkama. Kutsar oli 2006. aastal maailma terviseorganisatsiooni eksperdina Aserbaidžaanis, kus inimesed haigestusid H5N1 grippi. „See oli varakevadine aeg, aga rändlinnud hakkasid juba liikuma põhja poole ja Aserbaidžaani Kaspia mere laguunides tegid nad vahepeatusi,” meenutab Kutsar.
„Seal oli palju surnud luiki, aga luigeliha pidi olema väga hea ning kohalikud korjasid need surnud luiged üles, kitkusid suled ja sõid liha ära. Tulemuseks oli gripipuhang. Kohalikku veterinaarteenistust sai küll hoiatatud, et tehku midagi, takistagu surnud luikede sattumist aserbaidžaanlaste söögilauale, aga see rahvas armastabki ainult lubadusi anda.”
Paanikaks pole põhjust
Eesti on Kutsari sõnul kaasa teinud kõik viimaste aastakümnete maailma gripipandeemiad. 1918. ja 1919. aasta kohta Eesti arhiiviandmeid uuritud ei ole, aga 1957. aasta Aasia gripp ei toonud Eestisse erijuhtumeid. 1968. aasta Hongkongi gripi puhangut mäletab Kutsar ise hästi, sest oli tollal noor arst ja tegi jaoskonna toetamiseks kord 30 koduvisiiti päevas, kord töötas terve päeva laboris ja nii mitu kuud. Ta rõhutab, et massilise haigestumise ajal töötas ja töötab koduvisiit väga hästi ning sellega on võimalik tõhusalt takistada haiguste levikut.
1977. aasta Vene gripp läks Eestist üle suhteliselt kergelt.
Epidemioloog ei mäleta kummastki ajast paanikat, paanikaks pole põhjust praegugi. „Kui meie olukord gripiga võitlemisel peaks tõepoolest väga raskeks minema ja me tunneme, et ise toime ei tule, siis on meil võimalus küsida abi nii maailma terviseorganisatsiooni Euroopa peakorterist Kopenhaagenis kui ka Euroopa Komisjoni alluvuses töötavast Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskusest Stockholmis,” rahustab Kutsar. „Kui me oma mõistusega enam midagi teha ei suuda, saadavad nad kohale eksperdid, kel suured kogemused.”
Kutsar soovitab asja rahulikult võtta. Võiks suhtuda nii, et tegemist on tavapärase gripi levikuga, mis on iseloomult liiati suhteliselt leebe. „See ei ole see kõige halvem Hispaania grippi põhjustanud viiruse tüvi,” võrdleb Kutsar. „Igal aastal on meil samasugune gripihooaeg. Nagu pole varem olnud paanikat tavapärase gripi pärast, ei ole ka praegu paanikaks põhjust. Sest tuleb lihtsalt arvestada ja leppida sellega, mida loodus meile ette kirjutab. Mitšurini ajad on ammu möödas. Mitšurini õpetus ütles, et inimene võib loodust muuta, paraku ei muuda me loodusseadusi ka kõige targemate peadega.”
