„Seda näitust tehes aitasid meid psühholoogid ja nemad on seisukohal, et surmale peaks mõtlema, sest parem on teada kui omaette arvata või karta. Surm on tundmatu kõigile elavatele, aga mida rohkem sa selle kohta tead, seda kergem on näiteks lapsel seda täiskasvanuks saades mõista. Ausus on selle teema puhul kõige olulisem,” sõnab näituse kuraator Ülle Kask.