Lugu sellest, kuidas imelapsest inimene sai
Ryan Holiday teose „Ego on vaenlane“ võtsin lugeda hea sõbra soovitusel ja tunnistan, et ilma temata oleks see mul lugemata jäänud — raamatu pealkiri ei klapi kohe kuidagi minu arusaamaga ego olemusest. Kui aga olin autori nime guugeldanud, sain aru, et tegu on tugeva turunduse taustaga ameerika ettevõtjaga, ja jätsin pealkirja üle juurdlemise hilisemaks.
„Ego on vaenlane “ on noore mehe neljas raamat. Selle peateemaks on ebaterve eneseupitamine ja see, kui lihtne ja inimlik on mingi haiglase nähtuse normaliseerimine. Lugedes läks mõte korduvalt selle peale, kui imelisel ajajärgul me ikka elame. Ühest küljest vohab meie ümber meeletu konkurents ning võistlemisel ja võitlemisel pole otsa ega äärt. Teisalt võime iga päev avastada mõne uue ilmingu, mis mitte lihtsalt ei anna lootust rahunemisele, vaid sõna otseses mõttes äratab ja valgustab.
Ärimaailma tipus toimuvale vaimsele virgumisele viitab asjaolu, et kõnealune raamat liigitati kohe pärast ilmumist (2016) äriajakirja Inc. poolt tolle suve kõige mõjukamate äriraamatute hulka. Eestis oleks see võrreldav sellega, kui Äripäev oleks oma esilehel soovitanud kõigil ettevõtjatel lugeda Alar Tammingu „Jalutuskäiku iseendasse“. Autorite vanusevahe (Holiday oli kirjutades kakskümmend kaheksa ja Tamming viiskümmend neli) rõhutab imelapse geniaalsust. Mõlemad autorid on edukad ja elukogenud ettevõtjad. Mõlemad raamatud aitavad isiklikele kogemustele tuginedes mõista inimese kõige varjatumaid tegutsemisajendeid. Erinevus on selles, et kui Tamming tugineb kaasaegsele neuro- ja ajuteadusele, siis Holiday kasutab eredaid näiteid maailma ja eriti Ameerika ajaloost.
Lausa geniaalne on see, et nimed, tsitaadid ja juhtumid on Holiday raamatus autentsed, aga need ei ole dateeritud. Autor on teadlikult välja jätnud ajafaktori ja see muudab kõik, nii Seneca kui Twitteri, aegadeülese sõnumi kandjateks, mitte vaid oma ajaloolise konteksti ilminguteks. Võimas!
Püüdlemine, edu ja ebaõnn
Raamatul on kolm osa: püüdlemine, edu ja ebaõnn. Ilmekate näidete abil saame aimu, kuidas olla alandlik oma püüdlustes, tänulik oma edus ja paindlik oma ebaõnnes. Selle raamatu hea sõnum on see, et ego ei ole jõud, mida me oleme sunnitud igal ajal rahuldama. Seda saab hallata ja seda saab suunata. See, kuidas Holiday teema kihthaaval lahti koorib, on tõeliselt nauditav.
Ebatervislik usk iseenda tähtsusesse. Ülbus, mis asetab oma tahte läbisurumise kõigest ja kõikidest ettepoole. Teiste arvelt võitmine. Iga päev näeme meedias riskialdis hooplevaid, nn edukaid inimesi. Miks mõned õpivad olema tagasihoidlikud ja teised valivad ego? Miks mõned on valmis selleks, et saatus on muutlik, nii positiivses kui negatiivses mõttes, ja miks teised ei ole? Kumma tee valid sina? Kes saab sinust? Need, kes alles alustavad oma teekonda tähtede poole, võiksid lugeda seda raamatut selleks, et ego ei saaks pärssida nende võimalust kiiresti vigadest õppida. Need, kes on juba tipus, peaksid seda lugema selleks, et muutustega silmitsi seistes mitte ego otsa koperdada.
Tegemist on tõesti tähelepanuväärse teosega. Lugesin ja naersin, kuigi aeg-ajalt ajas ka nutma. Ilmselt kõnetas see raamat mind just sellepärast, et olen oma elus egoga kõvasti maadelnud ja enamasti paraku alla jäänud. Päris seljavõitu pole see tegelane saanud, aga mõnikord on ta mind väga kaua parteris kinni hoidnud ja sealt oma võidupunktid noppinud.
Lõpetuseks tagasi pealkirja juurde. Kui pealkiri tekitab vastakaid tundeid, siis on see raamat just sulle. Hoolimata autori noorusest ja ameerika taustast, mõjub see kargelt ja puhastavalt nagu kauaoodatud
talvine saunaõhtu vana sõbra juures. Pea saab selgeks, samm kergeks, hing ja ihu puhtaks ning uued rõivad võib selga panna. Hüva leili!
