Ütlus, et kana kaagutab enne munemist, sobib suurepäraselt pika nimega filmile “Borat – kultuurialased õppetunnid Ameerikast abiks suursuguse Kasahstani riigi ülesehitamisel”. Kinodes hakkab “Borat” jooksma novembrikuus, filmi on seni näidatud ainult paaril väiksemal festivalil. Ka Eestis hakkab “Borat” peale 3. novembril. Oma meediakampaania võlgneb film suuresti ühe riigi ametlikele ja mitteametlikele jõupingutustele, millega teda laias maailmas esile tuuakse.

Riiklikus strateegias “Kasahstan 2030” ennast lumeleopardiks (Kaug-Ida edukad riigid on ju nn tiigrid) nimetav riik on võtnud “Borati” suhtes poliitilise seisukoha. 4. oktoobril ilmus lehes The Guardian filmi ründav pikem artikkel, millele on alla kirjutanud Kasahstani saadik Ühendkuningriigis Erlan Idrissov. See on justkui punkt Kasahstani funktsionääride seisukohtade reas, mis sai alguse mõni aeg tagasi, kui kasahh Borat Sagdijev MTV muusikaauhindade jagamisel üles astus. Just siis hakkas Sacha Baron Coheni mängitud tüüp eristuma teiste andekate briti koomikute loomingust – Boratist sai tegelaskuju, kellele kiitsid takka ühe suure Euraasia riigi ametnikud.

Saadik Idrissovi sõnavõtt Guardianis on pretsedenditu. Diplomaadi sellist rünnakut ühe filmi vastu ei mäletata naljalt isegi külma sõja ideoloogilise võitluse lahinguväljadelt. Idrissov vaidleb tõsimeeli vastu naljamees Sasha Baron Coheni tegelaskuju Borati väidetele, et Kasahstanis peetakse naisi puuris. Saadik toob ära Borati ütluse: “Kasahstanis me ütleme Jumal, mees, hobune, koer, seejärel naine ja seejärel rott.” Ta peab vajalikuks märkida, et tegelikult pole see nii. Seoses “Boratiga” ütleb Idrissov veel, et Kasahstanis ei vaenata juute ja teisi rahvusi.

Borati vastu pole mitte ainult Kasahstani riik. Ka Kasahstani suurimad filmilevitajad on juba kuulutanud, et ei hakka “Borati” levitama, kuna see olevat halb ja vääritu teos. Ja need levifirmad on seejuures märkinud, et survet selleks pole keegi avaldanud – tsensuur Kasahstanis puudub. Paslik on märkida, et Kasahstani rahvastikust on kasahhe 58 protsenti ning Allahit ja tema prohvetit Muhamedi kummardab umbes sama suur osa selle sekulaarseks peetava riigi elanikkonnast.

Tegelikult oli Kasahstanil vastulöök valmis ammu enne “Borati” filmi. Eelmisel aastal valmis film “Nomaad”, mida võib pidada riigi ametliku filmipoliitika produktiks. Pikalt ja põhjalikult tehtud “Nomaadi” väntamiseks kulutati Euroopa filmitegemise valguses märkimisväärsed 40 miljonit dollarit, tegijate seas oli suur hulk rahvusvaheliselt tuntud nimesid nagu Milos Forman ja Rustam Ibragimbekov.

“Nomaad” jõuab Euroopasse

“Nomaad” jutustab loo 18. sajandi kasahhi hõimudest, kes idast peale tungivate dzˇungaaride surve all ühinesid ja oma riigi rajasid. Filmi peategelasi võib seetõttu vaadelda kui rahvuseepose sangareid, kes peaksid rahvuse sündimisel olulist rolli mängima. Ürgkasahhe on kutsutud mängima mehhiklane Kuno Becker ning ameeriklased Jay Hernandez, Jason Scott Lee ja Mark Dacascos. Muusika kirjutas itaallane Carlo Siliotto. Lavastajaid on koguni kolm: venelane Sergei Bodrov seenior, tsˇehh Ivan Passer ja kasahh Talgat Temenov. Kirju tegijate nimistu tuletab meelde filmiloomise tehnoloogiat, mis seostub sõnaga eurotrash. 

Kodumaal jõudis “Nomaad” kinodesse president Nursultan Nazarbajevi sünnipäevaks eelmise aasta suvel. Mitu korda tagasi valitud riigijuht ütleb filmis lõpetuseks ka mõned sõnad. Veel on “Nomaadi” näidatud vaid Venemaal. Hollywoodi filmimogulitest vennad Harvey ja Bob Weinstein, kes on “Nomaadi” alla raha pannud, otsustasid asjaga veel edasi töötada. Plaanis on lülitada juurde lahingustseene ja tugevdada filmi armastusliini. Kasahhi “Nomaadi” on oodata peagi Ameerikasse ja Euroopasse, kuhu Weinsteinid teose ette maha müüsid.

Tõe huvides tuleb märkida, et lisaks Kasahstani-pilale ja ametlikule filmile on selles Kesk-Aasia kiirelt arenevas riigis olemas ka päris filmikunst. Kui kaks aastat tagasi tehti Pöffil esimest korda võistlusprogramm, tuli esikohale just Kasahstanis sündinud teos “Skiso”, lavastajaks Guka Omarova. Kasahstan on rikas maa, nagu ütleb ka Borat.

Borat pettis ka feministe

•• Feministlik kunstnik Linda Stein tundis ennast petetuna, kuna osales “Boratis” teadmisega, et teda intervjueerib ajakirjanik Kasahstanist, kes teeb dokumentaalfilmi.

•• “Mõtlesin, et räägin harimatu mehega, kes on võib-olla pärit hõimuühiskonnast,” kommenteeris Stein oma filmis osalemist. Samas tunnistas ta, et pole oma alttõmbamise pärast vihane. “Ma olen New Yorgist, siin juhtub igasugust.”

•• Borati ja Kasahstani suhete uusima väljakutse on heitnud riigi asevälisminister Alijev, kes levitab meedias ametlikku kutset Boratile tulla riiki veendumaks, kuidas sealne edasipüüdlik ja tubli rahvas elab.

Naljafilm

“Borat – kultuurialased õppetunnid Ameerikast abiks suursuguse Kasahstani riigi ülesehitamisel”

(USA, 2006)

•• L: Larry Charles

•• O: Sacha Baron Cohen, Pamela Anderson, Ken Davitian

Esilinastus kobarkinos 3. novembril 2006